Jaanuaris oli mul ema sünnipäev. Kinkisin talle akutrelli ja sae. Emps oli väga õnnelik oma kingituse üle. Järgmisel päeval oli Hanna lasteaia kaaslase sünnipäev. Me käisime Hannaga kahekesti sünnipäeval. Meel oli veidikene kurb. Kurb just sellepärast, et mõtted lähevad ikka rändama. Rändama, et tunnen end üksikuna. Kuigi mul on nii palju inimesi kõrval aga ikka tunnen end üksikuna.

Jaanuari kuus sai käidud kiirelt ka Küprosel. Kolm päeva Küprosel oli väga soodne. Sellest lähemalt tuleb ka postitus. Lennukad olid 64€, majutus 30€.

Jaanuari kuu periood on kõik väga ähmane. Ma tean, et mul oli siis eksamite periood ja ma ei pidin nendeks õppima aga ma ei suutnud. Ma ei võtnud kordagi õpikut, raamatud ega arvutit lahti. Ma lihtsalt vedelesin kodus voodis. Põhiliset magasin. Ma ei söönud nädal aega peaaegu mitte midagi. Mind lausa sunniti sööma. Ma tean, et ma midagi näksisin aga isu polnud. Ma ei mäleta kuidas Hanna riidesse sai, ma ei mäleta kuidas Hanna magama sai, ma ei mäleta kuidas Hanna süüa sai. Ma lihtsalt olin justkui elav laip. Ma ei tea kuidas Hanna eksisteeris. Ma ei tea millega ta mängis või mida ta tegi. Ma tean, et Hanna mingi hetk tuli minu juurde ja ütles, et ära nuta. Järgmine hetk ma mäletan kui ma silmad tegin lahti siis Hanna sättis mu tekke. Ma ei oleks kunagi arvanud, et 4 aastane hakkab minu eest hoolitsema. Ma tean, et ta pakkus mulle vahepeal kommi aga ma ei tahtnud. Ma ei tahtnud sellel perioodil mitte midagi teada.

Mis puudutab eksameid siis õnneks sain läbi kuid ühe kukkusin läbi ja pean seda tervet õppeainet uuesti tegema. Mis tähendab seda, et pean uuesti tundides käima. Mis on veel nõme siis meil hetkel praktika ja kui on selle õppeaine tund 1.5h siis pean terve päeva praktikalt puuduma.. kuid õnneks nüüd on meil kõik internetis kuna koroona.

Nüüd ma naeran endale vastu sellele perioodile mida ma tundsin. Ma olen taas tärganud kevadine lill. Ma olen seljatanud sellel hetkel oma rasked tunded. Nüüdseks tunduvad need tunded täiesti tühised.