Käisin hiljuti Katleris Marliisi ja Marleeniga. Kes veel ei tea siis seal on nende korter. Otseselt see ei ole nende oma aga nende isa oma küll. Igatahes otsustasime taaskord väikse õhtukese seal viibida. Viimati olin ma seal aastavahetusel. Kuid nüüd sain taas sinna mindud. See otsus sinna ööseks jääda tuli nii spontaanselt.

Nimelt hakkasin tööle minema. Olin endale saanud vahetult enne tööpäeva endale graafikusse aja. Enne olin 18-22:00 kirja pandud kuid pidime saama tüdrukutega kokku niisiis avanes võimalus saada aeg 14-18:00. Ideaalne oleks olnud kui ma need mõlemad ajad oleksin endale saanud. Mõnes mõttes ka sain kuna kui valisin 14-18:00 siis ma ei saanud 18-22:00 tühistada. Nii, et ma saan öelda, et olen niimoodi järjest saanud Wolti graafikusse kuid päriselt teostanud ei ole. Igatahes Marliis ütles viimasel hetkel, et jääme Katlerisse ööseks. Ma jooksin siis tuppa asju pakkima. Järgmine hetk olin taas autos ja siis pidin juba kiirustama Wolti tegema. Ma jõudsin enam vähem alasse kui Wolti äppi tööle panin.

Woltist sain kohe tööotsa. Läksin siis toidule järgi ja viisin toidu ära. Hakkan sõitma linna poole ja tuli taas samast kohast tellimus. Hakkasin minema siis toidule järgi ja jõudsin sinna kuskil nii, et tellimus pidi saama 8 minuti pärast valmis. Kuna mul oli aega ja Hanna tahtis mul juua siis otsustasin, et käin poest läbi. Kui mu poe käik oli tehtud siis oli mul oodata jäänud veel 5 minutit. Kui see oli oodatud siis kobisin oma kotiga kohale ja tuli välja, et neil läheb veel 10 minutit aega. Mul ootas Hanna autos nii siis ütlesin neile, et ootan see 10 minutit siis autos. Läksin autosse tagasi, rääkisin Hannaga juttu ja üsna pea oli see 10 minutit läbi. Kobisin siis kotiga tagasi leti juurde ja jäin ootama. Teenindaja ei teinud minust esialgu välja. Okei, ootasin siis natukene veel ja otsustasin küsida. Minu küsimuse peale vastas, et läheb veel 5 minutit. Ma olin juba üpris tige ja kirjutasin Wolti supporti, et ma ei viitsi seda enam oodata. Saalis ei olnud inimesi, kaks inimest oli kuid need olid ka oma söömise lõpetanud. Ma ei saa aru kuidas nii saab teha. Igatahes need 20 mintuti ootamist oli lihtsalt maha visatud.

Järgmisena sain tellimused hesburgerisse ja oli seal veel mõned kohad. Kella 16:45 tuli aga teade, et kui teha 10 tellimust ära siis saab 7€ veel lisaks boonust. Ma mõtlesin, et kuna ma nagunii 18:00ni graafikus siis äkki saan täpselt 10 tehtud. Kus sa sellega.. Ma lõpetasin oma tellimused ära siis kui kell oli 20:00 saamas. Kuna ma juba ette selle võtsin siis ma nii väga tahtsin selle ära tehtud saada. Kui kell 18:00 sai siis oli mul vist 4-5 tellimust veel jäänud. Sain aga sellised piirkonnad, mis ei olnud kõige paremad kuid sellegi poolest oli koguaeg kiire periood ja tellimusi kotis 2-3 tükki. Eriti pikalt võttis mul aega 3 tellimuse ära viimine Mõigu ja sealses kandis. Kokkuvõttes olin oma Wolti tellimustega enam kui rahul. Õnnelikuks tegi see, et Hanna suutis see 6 tundi hästi käituda. Vahepeal ma mõtlesin küll, et viin ta otsejoones mängutuppa või tõstan lihtsalt tee äärde. Eks ka temal tuli väsimus peale kuid unemati peale ka ei tulnud. Vahepeal jauras seal sellega, et ma ei pannud talle ühte laulu mida mina kunagi ammu koristamise ajal kuulasin. Hea kui ma eilset päeva mäletan. Okei, nii hullud lood mu mäluga enam ei ole, õnneks.

Mis puudutab mu mälu siis minu meelest on mul läinud kordades paremaks kui enne. Eks see kodus istumine beebiga lülitas ka mõtted ja mälu välja. Tean neid inimesi kes raseduse lõpu poole lähevad ohmuks ja reaalselt panevad asju kirja muidu lähevad meelest. Esialgu tundus mulle see nii naljakas, et kirja panna kuid päriselt, see ei ole häbiasi. Kahjuks mõistsin ma seda liiga hilja. Oleks nii mõnigi asi läinud teistmoodi ja hoopis soovitud suunas. Aga eks me kõik ole tagant järgi targemad, eks?

Igatahes olin ma väga uhke Hanna üle, et ta suutis olla 6tundi paigal. Ta paar korda käis minuga toidul järgi. Ühes poes ta pani hullu jonnituuri maha kuid õnneks sain ta poest välja. Ühe korra käis ka minuga toitu viimas. Kuid mis oli naljaks oli see, et ma ütlesin Hannale, et kui ta väga palju autos liigutab siis auto hakkab karjuma. Auto sellel perioodil hakkas karjuma mingi 5 korda. See oli ebameeldiv kuid siiski lõpuks vist jäi meelde.

Peale Wolti läksime me Kuulsaali. Seal saime auto peale ühed roosad õhupallid. Sõitsime edasi maximasse. Ostsime mulle juuksevärvi, ostsime snäkki ja siidrit. Edasi läksime Katlerisse. Kuna me kõik olime hullult näljased ja Marliis sai eelneval päeval cateringist toidud kaasa siis hakkasime neid soojendama. Marleen hakkas tegelema snäkkidega, mina hakkasin tegelema lihaga ja Marliis hakkas tegelema kartulitega. Hanna meie köögitoimkonnas polnud. Ta läks mänguasjadega mängima. Kui olime toidu soojaks saanud siis hakkasime sööma. Ma ei olnud nii ammu söönud kellegiga ühise laua taga. See tekitas nii toreda ja sooja tunde.

Kui olime söönud siis tegime lahti siidrid ja hakkasime oma õhtut nautima. Me kaunistasime ära rõdu, rääkisime juttu ja sõime snäkke. Väga tore õhtu oli mul üle pika aja. Mingi hetk hakkasime värvima mu juukseid. Marliis oli see juuksur. Ta pani mulle värvi pähe. Kui värv oli piisavalt kaua peas olnud siis pesin ma selle maha. Pesta oli jube keeruline. Mul oli valida kas pesen vannis ja teen vanni punaseks, mida hiljem raskem puhastada või väikses kraanikausis. Ma valisin teise variandi ja küürutasin seal kraanikausi kohal. Marleen aitas mind palsamiga ja hoidis mul vett. Mulle tundus, et ma ei saa kunagi oma juukseid puhtaks. Vesi oli täiesti punane ja see jäi lõpuni punaseks. Ma andsin alla ja hakkasin kuivatama. Ma ei tea kas asi oli mu juustes või rätikus aga mul pole vast kunagi nii kiiresti juuksed ära kuivanud. Enne lõpliku kuivamist lõikas Marliis mul juukseotsi. Ma otseselt ei teagi kui palju ta ära lõikas aga umbes 5cm ikka. Juuksed näevad kohe palju tervemad välja.

Peale selle me otsustasime öösel, et hakkame küünlaid tegema. Marliis hakkas sulatama küünlaid üles ja uut küünalt tegema. See nägi suht huvitav välja, sest ma ise ei ole kunagi niimoodi küünaldega käitunud. See ei olnud veel kõik. Kuskil kell 2 öösel otsustasime, et hakkame puslet kokku panema. Me jõudsime kuskil tund aega panna seda või natukene peale. Kokku me ei saanud aga vähem kui veerand oli tehtud. Kahju, et mul järgmisel päeval oli praktika päev. Ma ilmselt oleks terve öö seda ladunud kokku.

Katlerist praktikale oli nii mõnus sõita. Paar minutit ja olin Hannaga lasteaias. Sealt edasi oli teekond kuidagi meeletult pikk. Sõitsin ja sõitsin, ikka kohal polnud. See tundus isegi kauem kui ma tavaliselt kodus olles praktikale sõidan. Mida ma kõige rohkem kartsin oli see, et ma magan sisse. Uskumatu aga ma ärkasin esimese kella peale ülesse. Hannat riidesse oli veidi raske saada ja kuna ma üritasin seda vaikselt teha siis see ei tulnud väga kiirelt välja. Nimelt Marleen magas meie kõrval ja ma üritasin mitte segada teda.

Kui me Katlerist lahkusime siis pidin ikkagi Marleeni üles ajama, et ta ukse lukku paneks. Autosse läksime siis ma tundsin nii suurt väsimust aga samas ei olnud ma ka väsinud. Selline väga veider tunne oli. Kohati nagu oleks pohmakas aga nagu millest, kui ma jõin vist 3 klaasi siidrit. Ma usun, et kõik asjad kokku tekitasid sellise tunde. Liikusin ma siis lasteaeda ja sealt edasi praktikale.