Eestisse tuli kuumalaine ja me otsustasime külastada Hiiumaad. Mu ema pole kunagi käinud Hiiumaal. Samuti Andri ja Hanna. Mina ise olen käinud päris mitu korda Hiiumaal. Kunagi oli see lausa traditsioon minu isaga. Kahjuks ei ole see siiani traditsiooniks kuigi võiks.

Igatahes hommikul ärkasime varakult. Me hakkasime Rohuküla sadama poole liikuma. Otsustasime, et lähme minu autoga kuna enamus asju oli Islandi reisist minu autos. Islandi jaoks pakkisin samuti telgi ja magamiskotid kaasa kuna mõtlesime ühe öö ööbida Lätis aga seda siiski ei teinud. Niisiis oli väga hea minna minu autoga.

Tee sadamasse läks üsna kiirelt. Me jõudsime sadamasse umbes 10 minutit enne väljumist. Ma ei oska öelda kas see oli nüüd hea või halb. Olime muidugi planeerinud lisaaega peatuste jaoks. Ühe väikese peatuse tanklas siiski tegime.

Praami sõit Hiiumaale läks üsna kiirelt. Alguses olime õues ja siis kuulsime kõlaritest, et koeraga peab minema spetsiaalsesse kohta. Kuna me olime koos koeraga siis otsustasime selle koha üles leida. Me olime enam kui kindel, et peame istuma koeraga justkui puuris. Tegelikult niimoodi ei olnud. Täitsa inimlik koht koos teiste inimestega.

Praami pealt maha sõites oli täitsa tore Hiiumaal olla. Mul tekkisid mälestused ja väga soe tunne hakkas. Me otsustasime esimese hooga sõita randa päevitama. Jõudes randa, parkisime auto ära ja otsustasime liikuda ranna poole. Kahjuks ei leidnud me õiget liivaranda ülesse. Niisiis otsustasime sõita edasi Luidja randa. Seal rannas oli liiv aga seal oli õhk veidi tuuline. Mina külmetasin rätikute all ja lõpuks lausa jäin magama. Ilmselt olin väsinud Islandi ajast.

Peale randa otsustasime edasi sõita. Sõitsime Milicamp piirkonda. Seal oli hästi palju telklaagreid ja seal oli väga ilus piirkond. Imeilus rand ja õhk oli ka väga soe. Kindlasti järgmisel aastal tahaksin sinna telkima minna, sest see tundus justkui paradiis. Ööbimistasu oli seal 5€, soodushind 3€.

Peale seda hakkasime sõitma tuletorne vaatama. Ristina tuletorni sai emps koos Andriga  viimasel hetkel sisse. Jõudsime sirka 3 minutit enne kinni panemist sinna. Käisime ka Kõpu tuletorni vaatamas. Sisse me ei läinud kuna eelmises tuletornis sai käidud ja mina lihtaslt ei jaksanud kõnida. Me jäime sinna Kõpu tuletorni kõrvale kohvikusse. Ostsime jäätist ja nautisime Hiiumaa õhku.

Otsustasime, et nüüd oleks aeg poodi minna. Lähedal asuvad poed olid kinni. Lähim oli pealinnas – Kärdlas. Niisiis sõitsime Kärdla poole. Käisime rimis ja ostsime õhtusöögiks asjad. Enne poodi käisime kahte telkimisalas vaatamas ja peale poodi kahte. Sõitsime vähemalt 3 kohta läbi aga ükski ei sobinud. Küll oli liiga palju rahvast või ebameeldiv. Sõitsime siis viimasele telkimisplatsile ja mõtlesime teha otsuse kuhu jääda. Otsustasime, et sinna me jääme. Õues oli siis väga pime kuna olime paksu metsa sees. Vähemalt seal olles. Grillima läksime siiski päikseloojangu ajal liivaranda. Niisiis saime päikeseloojangul grillitud. See oli üsna huvitav aga jubedalt oli sääski. Kui ma Andri selga vaatasin siis reaalselt tal selja peal istus 50 sääske kui mitte rohkem. See oli jõhker. Suht koheselt me pakisime asjad ja jooksime minema. Vähemalt saime grillitud ja söödud.

Telkimisplatsile jõudes saime suhteliselt kiirelt oma asjad lahti pakitud. Kuskil 20 minutit läks aega kui me juba pikali telgis olime. Telgis oli sellel hetkel meeletult palav. Magama jäime kiirelt.

Hommikul emps oli telgi ukse lahti teinud. Mingi hetk tuleb prügiauto prügikasti tühjendama. Ma tõusen istukile ja vaatan prügiautot. Heitsin pikali tagasi ja siis imestasin, et prügiautol olid Eesti keelesed kirjad. Tõusin uuesti istukile ja minu arust ma isegi kõvasti ütlesin seda, et prügiautol Eesti kirjad. Pärast kui ma lõplikult olin ärganud hakkasin naerma selle üle. Arvasin vist, et olen välismaal. Andri ütles ka rannas olles, et kas me siit maalt ostame ka mingit kommi koju.

Telkla koristasime kiirelt ära. Võtsime suuna ranna poole. Taaskord Luidja randa. Enne randa tegime sealses kohalikus söögikohas pausi. Vesihiidlane on selle söögikoha nimi. Sealt tellisime friikartulid. Need ei olnud tavalised friikad vaid olid bataadist tehtud. Need olid väga head. Ma läheks kasvõi praegu Hiiumaale, et neid süüa. Need olid nii hästi tehtud või asi oli selles, et sõin neid esimest korda. Emps võttis veel endale supi ja kohvi.

Peale söömist läksime randa. Rannas oli endiselt tuuline. Mina peesitasin rätikute all. Enne kui ära hakkasime minema katsusin ma vett. See oli nii soe, et kahetsen, et kohe alguses ei puutunud. Päev enne seda oli vesi aga väga külm kuigi me olime samas rannas.

Peale ranna külastust käisime külastamas üht kirikut. Saime lausa sisse vaatama minna. Edasine plaan oli minna Eiffeli torni vaatama. Eiffeli torni pääsemiseks oli pileti hind 3€. Sellega kaasnesid selle ala atraktsioonid. Kõik oli ise tehtud ja hästi põnevad. Üks mõistatus rada oli eriti lahe. Kui laps vastas valesti siis kukkus võrku. Marcus oleks kindlasti öelnud selle ala kohta, et igast sodi täis. Nii justkui tundus ka aga igal asjal oli oma mõte, mis tegi selle veelgi huvitavamaks. Eiffeli torn oli algselt nii mäda, et ei julgenud justkui minna. Mina kõndisin suht viimasele platvormile, okei, kolm oli veel käia, emps hakkas karjuma, et mis ronin sinna, et kirjas on läbipääs keelatud. Ma hakkasin siis tagasi kõndima kuna suht hirmus oli seal kõninda. Kõik suht liikus ja ragises aga vähemalt ei olnud seal nii mäda kui alguses. Lõpuks kui alla jõudsin hakkas emps sinna ronima. Ma ütlesin talle, et mida sa teed. Ise tahtid, et alla tulen ja nüüd tahab ülesse minna. Seal tornis käidi üleval mitu mitu korda. Ma arvan, et see silt oli niisama sinna pandud, sest see ala oli suht sellises stiilis tehtud.

Külastasime ka Hiiumaa kõrbe. Sinna lähedale autoga ei saanud. Sinna pidi jala kõndima ja see on seda kõndimist väärt. Terve ala oli liiva täis ja see on tulnud ei tea kust. Lihtsalt on. Liiv pidi seal laulma või helisema aga seda me kahjuks ei kuulnud.

Taaskord oli meil vaja poodi minna. Sõit taaskord Kärdlasse. Ma ei pannud gps ette ja mõtlesin, et mis see siis peast sõita ole. Nali naljaks, aga me tegime peaaegu Hiiumaale ringi peale. Viimasel hetkel kui tee tundus meie jaoks juba liiga pikk siis võtsime gps ette ja nii me selle avastuse tegime. Polnud midagi, pidime veel sõitma ja lõpuks me sinna poodi ka jõudsime.

Einetasime seal lähedal olevas pargis. Hakkasime vaikselt vaatama praami tagasi mandrile. Tegime avastuse, et kaks viimast praami on jäänud. Me tahtsime ühes kohas veel läbi käia niisiis pidime kiirelt tegema. Sõitsime Tahkunasse. Seal on tuletorn ja kaitserajatised. Käisime tuletorni lähistel ja kaitserajatiste juures jalutamas. Seal oli mingi torn, kaugele ei saanud mindud kuna redelid seal sees olid roostetanud.

Sõitsime edasi juba sadamasse. Sinna jõudsime kuskil 10 minutit varem ja koheselt saime ka praamile. Praamile läks väga vähe autosid. Rahvast oli väga vähe. Meie veetsime aega taaskord koerte kohas ja lõpu poole läksime laste mänguplatsile, kus nad said natukene mängida.

Kui praam jõudis sadamasse siis sõitsime koju. See teekond oli meeletult pikk. Õnneks lapsed jäid magama aga mina ei suutnud kuidagi magama jääda. Naljakas oli see, et me suutsime Hiiumaal rohkem raha raisata kui Islandil olles päevas.