Kollektiiv Naistekas sai minna huvitavasse CCCP põgenemistuppa. Sinna kohale minek oli omapärane seiklus. Alguses ei leidnud me mitte kuskilt ülesse õiget kohta. Lõpuks kui me kohapeale helistasime siis inimene juhatas meid. Läksime selle järgi ja jõudsime ukse taha. Kõik oli kinni. Mõtlesime, et äkki mäng justkui hakkas pihta. Mina ise olin niimoodi Ateenas pooleldi mänginud, et põgenemistuba hakkas pihta juba koridoris (Ateena inimene ajas segamini meid teise grupiga). Veidikene ootasime seal ukse taga ja varsti tuli ka inimene sinna, et tutvustada meile mängu. Ta uuris, et kus me kuulsime nende põgenemistoast ja siis tekkis selline piinlik moment. Nad ütlesid, et nad ei ole seotud mitte mingi vanglaga ja sealt hakkaski pihta see, et olime läinud hoopis teise põgenemistuppa. Läksime siis õue tagasi ja otsisime õiget kohta. Mõne aja pärast leidsime selle ka ülesse. Meie jaoks oli see väga naljakas aga samas ei olnud ka kuna tegelikult oleks niimoodi kellegi teise mängu ära rikkunud.

Kui jõudsime õigesse põgenemistuppa siis pidime veidikene ootama. Eesruum oli omapärane, värvi toonid ruumis olid külmad ja tekitasid sellise põneva feelingu. Nii kaua kui meil paluti oodata oli meil võimalus ka mängida erinevaid lauamänge. Terve laud oli erinevaid mänge täis. Mõni huvitavam kui teine. Õnneks kaua ei pidanud ootama ja lauamänge saime lihtsalt vaadata. Meie toaks oli hukkamiskamber ja varsti oligi meie kord..

Anneli: Meie põgenemistuba oli hukkamiskamber.  See nägi välja päris realistlik, nagu see vanal ajal olla võis. Hukkamistool,  mille külge pandi üks mängija oli hirmutav ja nägi välja kurjakuulutav. Kõikjal oli punane valgustus ja mängis hirmus muusika. Sisustus oli huvitav, oli mida vaadata ja avastada. Selleks, et toast välja pääseda oli vaja päris palju nuputada. See oli väga põnev ja tavarutiinist väljaraputav kogemus. Töötaja, kes meid juhendas, oli sõbralik ja näha oli, et talle see töö meeldib. Rõõmsalt saatis ta meid hukkamiskambrisse. Kindlasti külastame ka teisi CCCP- i põgenemistubasid, sest huvi on juba väga suur!

Elise: Tuba oli raskusastmelt keerukam kui arvasin. Alguses oli päris raske nuputada välja mõistatusi mis kaasnesid põgenemistoaga. Väga huvitavaks tegi see, et meie grupist üks inimene pandi hukkamistooli. See tekitas väga palju põnevust kuna meist keegi ei teadnud mida hukkamistoolil istujat ees ootab. Eriefektid olid väga huvitavad ja kõhedust tekitavad nagu kõik olekski päriselt. Tuba ise nägi üsna realistlik ja sellest pääsemine tundus peaaegu võimatu. Kui me kõik mõtte saime tööle läks asi jooksma kuniks pääsesime elusalt hukkamiskambrist.

Eva: Väga põnev ja tõetruu kogemus! Käisime CCCP põgenemistoa hukkamiskambris mõistatusi lahendamas ja võib öelda, et olen meeldivalt üllatunud. Olen ka varem põgenemistubades käinud, aga seekordne külastus oli siiski eriliselt meeldejääv. Tahaksin välja tuua, et olustik oli väga tõetruult kokkupandud ja see mängu saatev heli/muusika + olustik tekitasid sellise tunde, et oli lihtne mängu sisse elada ja need 60 min möödusid hetkega. Tekkis väikestviisi hasart. Huvitav oli see aspekt, et üks mängijatest oli eraldatud teise ruumi. See pani kõik osapooled tööle. Kõik mõistatused olid küll jõukohased ja lahendatavad, aga siiski vajasime nuputamist ja süvenemist. Toas oli korraga mitmeid erinevaid vihjeid/koode/mõistatusi + eksitavaid elemente, mistõttu sobitamist ja mõistatamist ikka jätkus kõigi jaoks.

Liivi: CCCP põgenemistoa hukkamiskamber oli väga põnev ja uudne kogemus minule.
Sisse tulles miljöö, muusika olid paigas ning tekitasid põnevust juba, kuid hirmu või ärevust otseselt minul ei tekkinud. Mina ja Eva suutsime teenindaja ära ehmatada, vabandust selle pärast. Ta parasjagu sättis tubasid korda, et järgmine seltskond saaks alustada. Nemad asusid leidma väljapääsu Kuuba kriisist. Kui järg jõudis meieni, siis seoti meil silmad kinni, viidi rongis põgenemistuppa ja sättis meid istuma, mis järel loeti meile meie otsus ette ja uksed käisid pauguga kinni. See ukse pauk käis küll seest läbi. Tõmbasime omal sidemed silmade pealt. Põnevust ja nuputamist jagus meil kõvasti. Kambris ootas vägagi mõnusad ülesanded ja vihjed. Saime viimasel minutil viimase ülesandega ühele poole, mis avas meile väljapääsu. Emotsioonid olid siis vägagi laes.

Marcus: CCCP põgenemistuba oli huvitav kogemus. Minu esimesed mõtted hukkamiskambris oli, et ma ei pääsegi siit välja. Alguse polnud ideid ega mõtteid kuidas pääseda välja ruumis. Meeskond oli suureks abiks ja meie koostööl saimegi hukkamiskambrist põgenetud. Kindlasti suureks abiks oli ka põgenemistoa töötaja, kes oli tore ja abivalmis, andes vahepeal juhtlõngu. Hukkamiskamber oli huvitav. Tuba oli palju erinevaid detaile ja efekte täis. Need andsid väga palju elamusele juurde. Hukkamiskambri mõte oli väga lahe ja huvitav, aga see jääb minu poolt saladuseks. Kes ei proovi, see ei saagi teada.

Efektid olid suurepärased, teenindaja tegi oma tööd väga hästi. Teenindaja andis palju emotsioone edasi, sidudes meie silmad kinni ja viies meid niiviisi põgenemistuppa. See andis üsna hea elamuse. Hukkamiskambrisse sisenedes ja otsust kuulates ning ust kinni paugutades, läksime me tundmatusesse. See oli väga huvitav ja kõigile liikmetele meeldis väga. Peale välja pääsemist olid positiivsed emotsioonid laes ja uhke tunne, et saime välja.
Kindlasti on oluline on omavaheline kommunikatsioon ja kohati mitte kiirustada, vaid korraks mõtteid koondada ja edasi seigelda. Uudishimu on meil ka Kuuba kriisi põgenemistoa vastu, mida kindlasti külastame. Täname kollektiiviga meeldejääva kogemuse eest!

Kas keegi on külastanud CCCP põgenemistuba? Kuidas Teile meeldis? Mis emotsioone see Teis tekitas?