Meie hommik Indias hakkas suhteliselt varakult. Eesti kellaaja järgi veidi enne 8. Neil oli siis juba lõuna. Ärgates oli kuulda kuidas linnaosa on üles tõusnud – auto pasunad, inimeste toimetused ja koerte haukumised. Kõike seda oli kuulda meie hotellituppa. Meie toake asus hotelli teisel korrusel. Sinna sai minna jala kui ka liftiga. See oli üks huvitav lift. See reaalselt oli kahe kohaline lift. Mahtusimegi empsiga kahekesti sinna ära ja koti pidi siis ka seljast võtma, et ära mahtuda sinna. Ütleme nii, et kui sinna oleks kinni jäänud siis ega seal ei oleks olnud palju õhku mida kahepeale jagada oleks olnud.

Kui olime oma hommikused toimetused hotellitoas ära teinud ja liftiga alla sõitnud siis uurisime täpsemalt hotelli wifi kohta. Saime teada, et neil iga päev vahetub wifi parool ja iga seadme peale erinev parool. Niisiis saime uued paroolid ja tehti ka wifi ruuterile restart kuna paroolid ei tahtnud ära ühendada. Lõpuks saime ikkagi interneti kätte ja saime tellida endale Uberi.

Uberi tellimine oli lihtne nagu Eestis aga mind pani imestama seda, et seal reaalselt on takso jagajad ehk keegi võõras võib veel sinuga sõita. Ma olen seda vaid kuulnud aga niimoodi jaganud ei ole. Jällegi kogemus juures. Uberiga sõitsime läbi linna Red Fort’i. See on Punane kindlus. See on Delhi linna ajalooline linnus, valmis 1648 aastal. Ehitatud punasest liivakivist. See kuulub UNESCO maailmapärandisse.

Takso viis meid Red Fort’i juurde. Meil õnnestus kuidagi üks velorikša vend külge saada, kes pakkus oma teenuseid meile. Ta oli nõus meid sõidutama ja tutvustama Indiat 200 ruupia eest. Me mõtlemata läksime peale ja nautisime oma sõitu. Kuskil 10 minutit hiljem olime Red Fort’i sissepääsu juures. Rikša vend viis meid pileti järjekorda. Tänu temale ei pidanud ootama hullus järjekorras, mis oli ikka päris korralik. Ma pole veel kunagi sellist järjekorda näinud. Ta soovitas maksta meil pangakaardiga kuna nii me säästsime 50 ruupiat. Meie jaoks see nii öelda tühine summa – 68 senti. Kuid tagant järgi oleme õnnelikud, et kuulasime teda kuna reisi lõpuks jäi meil ruupiaid väheseks. Rikša mees andis meile tunnikese tutvuda kindlusega ja saatis meid sissepääsu järjekorda.

Red Fort’i pilet oli 550 ruupiat (7.51€). Sissepääsu järjekord läks kiirelt. Tegime väikse söömispeatuse ja edasi liikusime turvakontrolli. Naistel ja meestel oli erinev järjekord. Sellel hetkel oli väga hea tunne olla naine. Seal järjekorda praktiliselt polnudki. Meie ees seisis 2-3 naist. Meeste järjekorras oli umbes 10 meest. Lisaks läksid meie kotid masinast läbi.

Kui olime läbinud kontrolli oli seal kaubandus tänav ja siis tuli juba väljak. Seal oli palju rohelust ja lilli. Nägime isegi oravat. Väljakul oli mitu erinevat hoonet. Käisime need läbi. Lisaks tehti meist nii palju pilte nagu oleksime hoopis ise üks Red Fort.

 

Hiljem kohtusime oma rikša vennaga. Tema sõidutas meid Jama Masjid’i. See on üks India suurimaid mošeede. Valmis 1656 aastal ja ehitatud punasest liivakivist ja marmorist. Kohalikud saavad tasuta sinna. Kuid meilt taheti 300 ruupiat kuna me oleme turistid ja kindlasti tahame seal pilti teha. Just pildistamise eest maksimegi 300 ruupiat (4.10€). Lisaks ei tohtinud jalanõudega siseneda. Need pidi jätma ukse taha või võtma kaasa. Mina ei julgenud oma jalanõusid jätta ukse taha niisiis tassisin mina neid kaasa. Emps jättis ukse taha ja hiljem taheti hoiu eest raha. Emps andis 10 ruupiat ehk 14 senti.

Rikša vend sõidutas meid edasi. Nüüdseks oli meil kõrini tema sõidutamisest ja temast lahti ei saanud ka kuidagi. Ta viis meid vanalinna ja soovitas neid poode, milles tal ilmselt diilid olid tehtud, et kui ostame siis saab tema ka mingi osa. Lõpuks ostis emps ühe India kostüümi. Vanalinn ise oli ikka väga huvitav. Palju silte ja reklaame, palju juhtmeid ja elektrikaableid, väga palju inimesi ja rikšasid. Lõpuks saime jalutada ka vanalinnas. Jalutades nägime musti ja prügi täis tänavaid ning lehmi. Mulle endale meeldis pigem rikša peal istuda kuna seal tundus mulle ohutum.

Edasi otsisime suveniire. Vanalinnas olid väga imelikud asjad, need ei olnud suveniirid ja need ei olnud asjad, mida meil vaja oleks olnud. Kõik oli justkui kola meie jaoks. Kui me oma rikša vennast lõpuks lahti saime (3 tundi temaga), pidime maksma nii palju kui ise soovisime. Emps muidugi küsis seda summat uuesti ja ta pakkus meile 2000 ruupiat (27.31€). Meie maksime 1400 ruupiat (19.12€) ja ta oli sellega rahul. Edasi liikusime jala vanalinna poole. See oli üks paras katsumus kuna kõik vahtisid ja üle tee me ei julgenudki minna selle hullu liikluse pärast. Lõpuks võtsime ikkagi kokku ja jooksime üle tee nagu väiksed lapsed. Vanalinna jõudes leidsime sellise imeväikse poekese, kus olid sellised hästi väiksed kujukesed ja seal oli üks kuju, mida olime otsinud.

Poed vanalinnas olid huvitavad. Mõned väga väiksed ja mõned olid suuremad. Kõige huvitavamad olid need, kus pidid imepisikesest trepist teisele korrusele minema. Neid me pigem vältisime aga koos Rikša vennaga me siiski ühes käisime. Toite tehti ka tänaval. Sellised söögikohad, kus sai istuda ja puhata puudusid.

Edasi liikusime teise rikša peale. See oli siis tuk-tukk. Sellega sõitsime 20 minutit ja maksime 200 ruupiat (2.73€). Lasime end sõidutada India Gate’i ehk India värava juurde. See on sõja mälestusmärk 70 000 sõdurile, kes surid esimese maailmasõja perioodil 1914-1921. Seal tegime ka väikse söögipausi. Seal kohas olime samuti vaatamisväärsused. Meist tehti nii seljatagant pilti, salaja pilti kui ka tuldi küsima.

India värava juurde tellisime Uberi ja lasime sõidutada end hotelli. Hotellis puhkasime veidikene ja mõne aja pärast kui läksime õue siis avastasime, et õues on juba pime. Tahtsime minna oma hotelli piirkonda vaatama minna. Meie juurde tuli üks rikša vend ja pakkus, et viib meid turule. Tahtis vaid 10 ruupiat niisiis otsustasime minna. Kui olime juba 8 minutit sõitnud saime aru, et see ei ole õige. Ta oli sama mõttega nagu meie esimene velorikša vend. Otsustasime maha minna kui ta näitas meile üht vaatamisväärsust. Andsime talle 10 ruupiat pihku ja otsustasime tagasi kõndida. Pime, vähesed linnatuled, palju autosid, sealne liiklus, valjud auto signaalid ja kohalikud inimesed. Kõik ajasid veidikene hirmule ja otsustasime tellida Uberi. Saime takso ja rikša vend oli selle aja peale meid uuesti üles otsinud ja pakkus seda, et viib meid 10 ruupia eest tagasi hotelli. Teavitasime, et meie uber on kohe kohal aga rikša vend jonni ei jätnud. Nagu kiuste tühistas Uberi vend meie tellimuse ja pidime ikkagi rikša peale minema. Maksime 10 ruupiat ja läksime hotelli tagasi. Teel hotelli nägime üht suur supermarketit. Otsustasime, et pärast jalutame sinna. Kui olime hotellist välja saanud siis tuli täpselt see sama rikša vend sinna. Küsisime hinda ja ütles meile selgelt 15 ruupiat. Käisime siis poes ja ostsime päris palju asju. Poes töötas ainult üks kassa ja inimesi oli poes palju. Tagasi hotelli jõudes tuli hinnaks ikkagi 50 ruupiat. Ise me mõtlesime, et ah anname 30 ruupiat, et siis saab tippi kah. Nii palju siis sellest..

Hotelli jõudes sõime ja läksimegi magama.