Ma olen absoluutselt kõik tähtpäevad alati ära unustanud. Ma mäletan kui ma alles Marcusega suhtlema hakkasin ja meil tõsisemaks läks ning kuud täitusid siis ma alati olin ära unustanud selle, et meil sai uus kuus täis. Võimalik, et see ei olnud mulle nii tähtis või lihtsalt koduselt ja lapsega olles ei mõtlegi selle peale. Igatahes oli mul alati suht piinlik kui Marcus oli lilledega ukse taga. Alati, alati meenus mul alles siis kui lilled olid mulle ette tõstetud, et meil sai taaskord kuu. Piinlik!

Veel piinlikum on see, et magasin meie 1.6 aasta ära. Marcus tuli reedel kaitseväest ja viis mind sööma. Mina, teadmata kuupäeva või üldse midagi, sättisin ma ennast valmis. Marcus tuli mulle kella 19:20 järgi. Marcus oli nii viisakalt riides, et ma viimati nägid teda niimoodi Anette pulmas. Nii eriline tunne oli kuna kogu olukord tundus nii veider ja harjumatu. Alguses ma justkui ei osanud millestki rääkida ja reaalselt tunne oli nagu justkui oleks kohtunud. See muutus üsna kiirelt vastupidiseks kuna Marcus hakkas ropendama. Ma enam täpselt ei tea miks aga ilmselt selle pärast, et keegi munes ees.

Ma ei teadnud tükk aega kuhu me liigume. Kohale jõudes ma sain teada kuhu me suundusime. Me läksime loomelinnakusse sööma – Lendav Taldrik. Esialgu pandi meid kuhugi väga imelikku lauda. Laud oli nii madalal, et seal oleks pidanud küll pudipõlle kasutama. Seda kausiga varianti. Edasi küsisime, et kas saame vahetada kohta ja läksime teisele korrusele istuma. Ka see koht meile ei sobinud ja ühed just lõpetasid söömise seal kuhu meie oleksime tahtnud istuda. Lõpuks saime selle koha siiski endale ja seal istuda oli väga tore. Varsti saime toidud kätte ja kõik oli tore.

a44df366-7feb-45d8-8595-b13422cd7677

Vahepeal mõtlesime, et läheks ka kinno aga Hanna ootas mind kodus. Niisiis otsustasime, et jätame selle teiseks korraks. Õhtu saigi läbi.

Laupäevasest päevast mul pole mitte midagi meelest. Ilmselt see polnud nii oluline päev. Välja arvatud see, et Marcus ostis endale Iphone X telefoni. Kuid pühapäeval käisime liblika muuseumis. Seal T1 kaubanduskeskuses. See oli omamoodi ja väga huvitav. Hanna liblikaid kartis aga sellegi poolest oli väga vahva neid vaadata. Pilet on õpilasele 5€ (õpilaspilet, ISIC-kaart) ja täiskasvanu on 7€. Koha peal saab olla 30minutit. Liblikaid saab võtta oma kätte ja vaadata neid luubiga. Väga lahe kogemus. Liblikatele haiget ei tohi teha ja kui teed haiget või hoopis tapad ära siis pead maksma 50€. Sealt saab ka liblikaid koju osta. Elavad kuu aega. Täpsemat infot saab sealt kassast.

T1 käisime enne liblikatega kohtumist ka söömas. Marcus võitis instagramis loosimise ja nii me saimegi ühes väga põnevas kohas süüa – Mama’s Churro. Ma ei oskagi kirjeldada nende maitset aga need olid superhead ja ausalt öeldes tuli mul taaskord nende isu peale.

029e05af-83ec-4b8c-a6b2-46b997379005

Õhtu poole pidi juba Marcus taas kaitseväkke minema ja mul oli kodune nädal. Õigemini ma tegin endale koduse nädala. Muidu oleks pidanud minema teisipäeval kooli aga ma magasin sisse. Ma ei kujuta ette kuidas ma praktikat suudan teha kui mul viimased nädalad on unegraafik nii sassis kui sassis olla saab. Ma proovisin sellel viimasel nädalal minna varem magama ja teha päeval rohkem asju, et uni varem peale tuleks aga ei midagi. Lihtsalt ei tule ja kui tuleb on kell lõpuks nii palju, et varsti peab ärkama. Kohutav!