Aasta algusest kuni siiani ei ole ma tegelikult kirjutanud oma tegemistest. Nüüd ma siis alustan. Minu uus aasta algas Barcelonas. Seal ma sõin nende kultuuri kohaselt ära 12 viinamarja ja nüüd mu aasta peaks olema super hea.

Aasta esimese nädalavahetuse veetsin Marcuse ja Hannaga. Ühe päeva käisin sellest ka SEB koolitusel. Kollektiiv Naistekas sai rohelise influencer programmi. Nüüd oligi meie viimane koolitus. Saime kasulikke nippe ja loodan, et oskame neid ka tulevikus kasutada. See selleks. Uue aasta esimene koolipäev oli mul 10.jaanuaril. Niisiis sain veidikene ka Eestis puhata. Kuid see kuu aega, mis meil puhkus oli, oli üsna stressi rohke. Kogu selle puhkusega kaasnesid hullud selja- ja peavalud. Oma kuu ajalisest puhkusest mõtlesin koolile ka üsna tihti kuna lihtsalt ei suutnud enam kodus olla ning see juba tekitas stressi. Täpsemalt siis see, et tahtsin päris mitmel korral viia Hannat lasteaeda aga lihtsalt füüsiliselt ei suutnud. Need selja- ja peavalud tegid unegraafikuga oma tööd. Igatahes, mis ma siin ikka vingun.. või ainult, üht asja veel. Minu teisel kooli päeval ei olnud mu taas tuju ja võitlesin oma kurjusega, mis vist oli stressist?!?

Kolmanda nädalavahetusega oli see, et Marcus ei saanud kaitseväest ära. Mõnes mõttes tundsin kergendust kuna mul oli tõesti vaja iseendaga olla. Mu aasta hakkas justkui halvasti aga samas ma ei tea kunagi, mis teistes peredes on. Niisiis väga vinguda ka ei saa. Kuid ma tunnen, et see nädalavahetus andis mu vaimule palju. Ma ei teinud midagi ülemäära ega ei punnitanud millegi nimel. Ma lihtsalt olin, ma tegelesin oma asjadega. Vahepeal õppisin, siis jälle kurjustasin Hanna osas ja siis taas õppisin. Käisime veel Hannaga kinos. Käisime vaatamas Viimsi kinos Grinch’i. Peale filmi ütles Hanna, et talle ei meeldinud see film. Mulle meeldis, kuid mitte nii palju kui eelmisel korral käisime. Järgmisel päeval ütles Hanna, et talle ikkagi meeldis see film ja esitas mulle soovi, et me peaksime seda uuesti vaatama minema. Kuid tulles tagasi kino juurde siis peale kino lõppu ma tundsin, et minus on justkui midagi puudu või hoopis mu tunnetes on miskit puudu. Ma jõudsin järelduseni, et ma igatsen seda aega, mis mul kunagi Hannaga oli. Me käisime ükskõik kus, ükskõik millal. Hommikul ärkan ülesse ja ma ei pruukinud teadagi, et ma õhtu lõpetan näiteks Pärnus või lõuna ajaks on mul õla peal tattoo ja lähen seda tegema koos Meelisega. Me teinekord isegi Hannaga magasime autos kuna ma otsustasin lihtsalt oma elus aja maha võtta ja minna öösel hilja Lätti. Muidugi sinna Lätti ma kunagi ei jõudnud kuid sellegi poolest jõudsin ma uuesti Pärnusse. Mind tõmbas Pärnusse reaalselt koguaeg. Ma nautisin seda aega, sest tavaliselt ma eemaldusin ennast täiesti nutimaailmast ja ega keegi mind seal igatsema ei hakanud ka. See mulle meeldis aga samas tagant järgi mõeldes ikka päris õudne. Kuid sellel ajal ma käisin ujumas ja ma tegin palju asju, mis mulle meeldisid ja mulle korda läksid. Ma nautisin, ma tundsin rõõmu. Kõike seda jõudsin ma endaga läbi arutada just seal filmi ajal ja samas ei kaotanud ma ühtegi järge filmis. Põnev, aga minu uue aasta 10 lubadust tulevad nüüd siit:

  • Pühendan aega ka ISEENDALE!! Ala, kuus korra midagi enda jaoks vms. Eks näis..
  • Teen seda mida ARMASTAN!
  • Proovin leida kirge mõnel tundmatul huvialal/spordialal/tegevusel
  • Luban, et suudan leida oma ajakavas hetki, kus saan olla Hannaga täiesti kahekesti
  • Otsin Hannale mingi huviringi, mis talle ka meeldiks
  • Suudan lõpetada koolis teise aasta!!!
  • Piiran oma internetisõltuvust, kärusõltuvusest, hmmm..
  • Marcuse pärast ehk võtaks lubadusse ka selle, et valmistan rohkem süüa talle (…)
  • Tervislik toitumine!!!!!!!!!!
  • Suudan aastas koguda 1200€ (mission impossible)
  • Pidin lisama – teen ära psühholoogia eksami jaanuari kuus, hihihihihi

Miks viimane lubadus tuli selline nagu tuli on just selle pärast, et ma olen juba kaks korda läbikukkunud. Ma lihtsalt ei suuda jätta meelde nii keerulisi asju. Ma juba ütleks, et raskem kui anatoomia aga ei tahaks ära ka sõnuda. Ma ei tea ju mis järgmisel aastal tuleb 😄

Eile jäi Hanna haigeks 😭 Tal on köha, nohu ja palavik. Muidu on rõõmsameelne ja liigub ringi kuid söögiisu pole tal üldse. Ainult sööb puuvilju, mis on tegelikult hea ja joob peale vett. Muu on kõik välistatud. Õnneks nii palju sööb ja meeleolu on ka üsna hea. Päevasel ajal ilusasti magab ja pikalt. Tänane päev on mul muidu suhteliselt igav olnud aga samas tegus. Olen palju lõpetamata asju lõpule viinud ja see on vist hea 😁 Muidu oleks pidanud koolis istuma kella 4ni ja asjad oleksid ikka seisnud. Vähemalt üks asi nüüd vähem.