Teisipäevane päev oli tunniplaani järgi mul vaba päev kuid käisin oma maha magatud eksamit järgi tegemas. Alustan siis päeva algusest. Hommik nagu ikka, ärkame koos Hannaga ja paneme riide. Mõne aja pärast oleme autos ja sõidame lasteaia poole. Sellel päeval jõudsin lasteaeda veidi hiljem kui plaanisin aga mul polnud kuhugile kiiret. Eksami aeg oli alles 10:30. Hanna viisin 8:30ks lasteaeda ja sealt sõitsin edasi juba kooli poole. Ma pole ammu nii kiirelt kooli jõudnud. Liiklus oli väga hõre.

Kooli jõudes liikusin ma otsejoones raamatukokku. Ma olin eelneval päeval seal omale koha soojaks teinud. Nali, nali. Lihtsalt tundsin, et seal voodis lebotada on päris mõnus. Võtsin endale kapist pleedi ja hakkasin kordama eksamiks.

Aeg muudkui liikus.. aina rohkem tuli sisse mul ka ärevus. Viimaseid peatükke korrates tuli lausa mulle uni peale. Ma ei suutnud enam üldse lugeda ega mõelda loetud jutu peale. Niisiis mõtlesin teha väikse puhkuse. Panin silmad kinni ja magasin mõnd aega. Eksamini oli siis jäänud kuskil 30 minutit. Alguses ma ei suutnud kuidagi magama jääda. Ma kartsin, et äkki magan sisse ja ärkan kui kell on 16:00. Tegin kohe silmad lahti ja panin äratuskellad helisema. Peale seda niitis uni mind hetkega. Ma suutsin raamatukogus magada täpselt 10 minutit ja see oli vist siiani mu elu kõige parem uni. Ma tundsin ennast nii värskena ja puhanuna. Tunne oli, et ma oleksin justkui 2 tundi maganud. Ma olin nii vaimustuses. Lisaks sellele suutsin ma oma silmad lahti teha täpselt 1 minut enne esimest äratuskella. Niisiis ei olnud mul ka piinlikusust, et üle raamatukogu heliseb minu äratuskell.

Panin siis oma asjad kokku. Viisin pleedi ära ja vahetasin vetsus oma riided ära. Panin praktika riided selga ja liikusin edasi juba simulatsioonikeskusesse. Panin oma riided kappi ja võtme tasku. Kell oli juba 4 minutit üle läinud ja mõtlesin, et äkki õpetajal läks meelest või hoopis on klassiga tund. Hakkasin vaikselt kartma, et äkki pean selle teise klassi ees näitama oma oskusi. Õnneks olid need vaid mu mõtted. Õpetaja tuli täpselt siis kui tahtsin juba meili kirjutada, et ega pole unustatud. Oeh, kui õpetaja ei oleks sellel ajal tulnud siis ma ausalt öeldes ei oleks osanud talle miskit kirjutada. Selle ajaga jõudsin ma kirjutada kaks teksti valmis ja kohe ka kustutasin. Kuid siiski õpetaja tuli ja läks kõik hästi.

Kui sisenesin simulatsioonikeskusesse siis närv kadus. Õpetaja oli väga rõõmsa olemisega ja ka see tegi mu tuju heaks. Kui sisenesin klassiruumi ehk palatisse, oli laua peal 5 paberilipikut ehk piletit. Valisin nende seast kõige suurema kujuga. Lugesin oma sedeli läbi ja alguses ma veidikene ehmusin. Ma tunnis ei olnud seda läbi teinud kuid vaatasin sellel ajal päris hoolega, mida teised tegid. Ma võtsin siis endale vajalikud asjad. Ma pidin võtma “patsiendilt” roojaproovi. Minu haige oli nukk, kes vedeles voodis. Paberil oli kirjutatud, et mu nukk oli naine ja 90-aastane. Igatahes tegin ma eksami ära. Ma põdesin selle pärast kuid liialt. Mõned vead mul sisse tulid ka aga kõigest nendest rääkisin ma õpetajale koheselt. Lisaks peale eksamit rääkisime mu vigadest.

Peale eksamit liikusin ma auto poole ja kuulen kuidas auto juurest kostub väga veider heli. Teadsin koheselt, et midagi on viga minu rehviga. Ükskord liikusin ma kodust ära ja Avo autol käis veel valjemalt. Niisiis uurisin oma rehvi ja avastasin, et minu rehvis on nael. Imestasin veel, et tegemist oli nii suure naelaga. See pea tundus üsna suur ja seibiga. Mõtlesin alguses tükk aega, et mida teha. Kas peaksin vahetama rehvi ära ja panema varuratta või võiksin ma sellega sõita lähimasse remonditöökotta. Otsustasin, et vahetama ei hakka kuna mul olid valged püksid jalas. Sõitsin sellise rehviga edasi. Kuid ma ei sõitnud kohe remonti. Ma liikusin kõige pealt Marcuse facebooki loosi võidule järgi ja siis sõitsin Hanna pluusidele järgi ning seejärel sõitsin ma Lasnamäele remonditöökotta.

Esimesena külastasin üht kohta aga seal suunati mind edasi teise kohta. Selle teise kohaga oli ka nii, et alguses vaatasin, et see on kinni. Sellepärast otsustasingi minna sinna esimesse kohta. Muidu oleksin esimeseks valikuks võtnud kohe selle kuhu mind suunati. Igatahes sõitsin ma sinna ja küsisin millal ning kui palju. Mulle öeldi hinnaks 7-12€ läheb. Olin nõus ja lugesin oma sendid kokku. Mul oli täpselt 12€ ühe eurostes müntides. Vedas! Mõne aja pärast sain garaaži sisse sõidetud. Kiirelt võeti rehv alt ja viidi seda parandama. Öeldi ka, et tegemist on hoopis kruviga. Seda ma mõtlesin ise ka kuid ikka ja jälle tuli sõnaks nael.  Parandamise kohapealt ma imestasin, et nad ei võtnud rehvi velje pealt ära vaid parandasid seda kuidagi väljast poolt. Minu jaoks täiesti müstika aga eks prohvid teavad mida teevad. Mõne aja pärast veeretas selle ratta minu poole ja ütles, et perfektne auk oli. Hakkas seal “ratta anatoomiast” rääkima ja siis ütles, et 7€. Andsin talle müntides ja ta ütles kohe väga hea kui nägi mu münte. Kõlas, et justkui nendest on neil puudus. Igatahes kui olin mündid talle andnud ütles mulle, et külastage meid jälle. Hmm, kruvi uuesti rehvi ei tahaks saada..

Emps oli selle ajaga jalutanud vanaema juurest minuni. Selle teekond on umbes 4-5 minutit. Just nii kiirelt mu rehv parandatud saadi. Edasi sõitsime vanaema juurde ja viibisime seal mõnd aega. Edasi tegime veidikene füüsikalist liikumist. Peale seda käisin Hannal järgi ja liikusime koju. Kodus õppisin järgmiseks tööks..