Laupäeva esimese poole veetsin kodus. Teisel poolel ootasin ma vanemaid koju, et minna edasi Kersti sünnipäevale. See algas tegelikult kell 18:00 kuid jõudsin kohale veidi enne 19:30. See oli viimane aeg millal sai sünnipäevale tulla kuna ees ootas meid üllatus. Sain korraks ka üleval korteris ära käia ja süüa veidikene snäkke. 

Peale toitu kamandati meid kõiki õue. Mul juba kodus oli tunne, et raudselt tuleb limusiin. Nii ka oli.. Kohale tuli maasturi taoline limusiin. Meid kokku sellel hetkel umbes 20 inimest. Sõitsime sealt limuga linna. Vahepeal tegime pissipeatuse Pirita Rimi juures. Seal tegime veel pilte ja sõitsime edasi linna poole. 

Limuga sõitsima peaaegu Cubanita ette ja edasi läksime sinna. Broneeritud oli suur-suur laud. Ma pole vist kunagi näinud Cubanitas nii pikka lauda. Igatahes oli huvitav. Saime juttu puhuda, süüa snäkke ja juua kokteile. Marcusega ostsime juurde ka kokteili – Goodbye my friend. Kokkuvõttes ma jõin oma kokteili ära ja Marcus ei jõudnud kuidagi järgi. Mingi tilga enda klaasist kallasin talle. Vahepeal märkasin, et Marcus pani selle klaasi diivani vahele ja ilmselt see sinna jäigi kuna ma ei mäletaks, et see oleks meiega kaasa rännanud kuhugile.

Varsti oli kell juba nii palju, et pidime liikuma edasi Hollywoodi. Saime vip piletid ja pidutsesime mitu tundi seal. Viimati käisin seal oma sünnipäeva ajal aga võrreldes nüüd Kersti sünnaga seal siis see oli ikka mega lahe. Saime teisel korrusel olla, osta baarist jooke ja lava ees veidi kõrgemal tantsida. Ma pole ammu tantsinud nii palju. Eriti veel kahel päeval kuna käisin ju emaga eelmisel päeval ka Cafe Amigos.

Mingiaeg oli juba teistel väsimus peal ja endalgi tuli veidikene vässu peale. Ma ise tegelikult üldse ei tahtnud ära minna ja tahtsin täiega veel tantsida. Ma olin emale lubanud, et jõuan kella 2 aeg aga jõudsin koju alles kell 4:30. Kõik oli sellepärast, et tantsida oli nii mõnus ja aeg läks nii kiirelt.

Peale Hollywoodi oligi koju minek. Marcus jäi koos Markusega veel peole kuid ülejäänud kambaga läksin taksoga Kersti juurde. Seal veidikene sõime ja rääkisime juttu. Proovisime ka alkomeetrit. See pani täiega puusse. Kõigil näitas 4 promilli. Isegi föön oli purjus. Tegime veidikene pulli ja otsustasime, et prooviks ära ka fööniga kuna see tundus nii kahtlane, et meil kõigil on 4 promilli. Fööniga suunasime alkomeetri huuliku juurde ja ootasime tulemust. Tulemus sama!

Edasi liikusin sealt koju. Kodus olles ma tükkaega mõtlesin, et kas võtan empsi toast Hanna ära või mitte. Otsustasin, et ei lähe segama, eriti kui olen nii palju hiljem ilmunud koju. Oma tuppa voodisse minnes kuulsin kuidas emps tule põlema pani ja kõndis justkui minu toa poole. Nii oligi, piilus mu uksest sisse ja ütles, et jõudsid koju jah.. edasi me veidikene rääkisime ja ma tõin Hanna enda juurde kaissu. Kohe ma küll ei suutnud magama jääda kuna uni oli kadunud. Õnneks ma mingi hetk ikka ära vajusin.

Järgmise päeva hommikul ärkasin suhteliselt varakult. Pidin abistama kuna peale lõunat oli Andri sünnipäev. Nagu meil juba kombeks on siis pidasime sünnipäeva Zelluloosis. Sellel korral olime uuesti SPIN toas. Külalisi tuli palju, oli koolilapsi, sugulasi ja pere. Andri sai päris palju ka kingitusi. Põhiliselt oli ümbrikukink kuid oli ka legosid ja komme. Zelluloosi ruumides oli alguses täiega külm aga lõpu poole hakkas juba soojem. Nüüd tean, et kui Hanna sünnat pidama lähen siis võtan villasokid kaasa ja kampsiku panen selga. Soovitan soojalt!