Eilne päev hakkas üsna varakult. Kiiresti suundusime lasteaeda kuna seal oli pildistamine. Nad tegid seal rühmapildi ja siis sai teha portree pilte kui ka sõbrapilte. Kuskil nädal enne pildistamist tuli leht uksele ja sai panna kirja kes kellega sõbrapilti teeb. Terve selle aja jooksul küsisin Hannalt aga tema hakkas pereliikmeid loendama. Okei, see on tore aga lasteaiast ei nimetanud ta ühtegi sellel hetkel. Pildistamise päeval küsisin üle ja ta soovis teha Steniga sõbrapilti. Õpetaja pani selle soovi kirja.

Pildistamine toimus aulas. Seal oli väga palju imepisikesi toole kus lapsed istusid. Nii armas oli vaadata, et kõik lapsed seal istuvad. Lõpuks Hanna tüdines ära ja tahtis minu sülle tulla. Kui Hanna minu sülle tuli siis üks laps hakkas mind ja Hannat vaatama. Mulle tundus, et ta tahtis Hannaga suhelda. Ma ütlesin Hannale, et mine räägi juttu temaga. Hanna läks siis tema juurde ja midagi ta rääkis seal. Sellest ma aru üldse ei saanud. Järgmisena tuli tagasi ja ikka laps vaatab meid. Selleks korraks oli tema kõrval ka koht vabanenud. Ma ajasin uuesti Hanna tema juurde. Hanna istus seal veidikest aega aga Hanna väga ei teinud sellest lapsest välja kuigi see laps tundus üsna õnnelik olevat kuna Hanna ta kõrvale istus. Ta võttis kohe Hannalt käest kinni ja ütles minu sõber. Seda oli nii armas vaadata ja nii kui mina selle peale südames rõõmustasin siis Hanna sai kurjaks, et see laps talle õla peale musi tegi. Hanna tõusis püsti, vaatas kurjalt otsa ja tuli minu juurde tagasi. Ma proovisin Hannat uuesti sinna lapse juurde saada aga Hanna enam ei läinud ja mulle tundus, et see laps oli veidikene kurb. Ausalt öeldes olin ka mina veidi kurb, et Hanna nii tegi..

Varsti läks Hanna tegema pilte. Hanna poseeris päris hästi. Vahepeal pildistaja sättis Hanna juukseid, kleiti ja keha. Suur suur kiitus sellele pildistajale. Lihtsalt 4 päeva pildistada väikseid lapsi ja võita nende tähelepanu, et enam vähem kõik kaamerat vaataksid. Uskumatu! Eriti veel portree pildil, sest nii kardavad lapsed veidi rohkem. Mõne lapsega pildi minema teine laps kaasa istuma aga tehti sellise nurga alt, et teist last peale ei jäänud. Suur kiitus!

Peale portree pilte tegid Hanna ja Sten pilti. Õpetaja ütles, et Sten on popp poiss. Kõik tahavad temaga pilti teha. Nii armas oli kõike seda kuulata. Minu jaoks on nii uskumatu, et pisikesed oskavad mõelda ja kedagi eelistada jne. Mini-inimesed 😍

Peale pildistamist läksime rühma tagasi ja panime riide. Mõtlesin igaksjuhuks küsida, et kas saaks ka Hannaga sõbrapilti teha. Eelmisel aastal ma sain ja siis pakuti seda ka välja. Sellel aastal ma justkui küsisin ise selle välja. Igatahes sain oma soovitud pildi.

Edasi liikusime kino poole. Auto jätsin Nautica kaubanduskeskusesse. Sealt edasi liikusime kinno. Kinos käisime vaatamas pisipäkk filmi. See oli nii lahe multikas. Ma niimoodi naersin seal, et vahepeal tulid kohe pisarad silma. Isegi Hanna vahepeal muigas seal. Mis mind imestama pani või õigemini ei pannud on see, et Hanna suutis terve filmi lõpuni vaadata. Ilmselt oli väga huvitav multikas.

Edasi liikusime auto poole. Avastasime, et minion on kadunud. Pidime tagasi minema. Minioni kaotasime ilmselt poes olles ära. Õnneks saime tagasi. Sõitsime edasi siis Ülemiste poole. Seal sai veidi jalutatud ja mängumaal käidud. See 1h mängumaal läks nagu mega kiirelt. Huvitav kuidas see 30 minutit oleks siis läinud.

Peale seda läksime koju. Kodus sain olla vähekest aega. Peale seda helistas mulle Marliis ja me saime kokku. Me läksime kuulsaali. Mängisime seal kaarte, tellisime süüa ja rääkisime veidikene juttu. Minu arust oli väga lahe õhtu lõpetus. Koju jõudes olin ikka mega väsinud.