Kirjutan väikse jutukese meie tuleohutus koolitusest. See toimus meil reedel. Me pidime kõik minema praktika riietes kohale ja see pidi toimuma meil simulatsiooni keskuses. Ma jõudsin sellel päeval suhteliselt varakult kooli. Me ootasime seal üli kaua meie õpetajat. Me ootasime seal uksetaga umbes 30minutit enne kui saime teada, et õpetaja jõuab alles 40minuti pärast kooli. Niisiis me tiksusime lihtsalt koolis.

Kui lõpuks õpetaja kohale jõudis siis ta näitas meile hairekella, ventilatsiooni torustiku klappi ja tulekustutit. Saime kõik “tuld” kustutada. See oli selline mängu tulekustuti, mis oli väga kerge. Ma ise arvasin, et me hakkame ikkagi päriselt kustutama ehk selle poolest ma veits pettusin. Kuid mis mulle väga meeldis oli see, et me saime “patsiente” trepist alla viia. Olime paarides. Üks vedas ja üks oli voodis ning siis oli vastupidi. See oli ikka mega raske ja samas ka naljakas aga saime hakkama. Ma ei kujutaks ette üldse seda situatsiooni kui peaks see kõik päriselt olema. Jõhker töö ikka 😀

Laupäeva päeval käisime Marcusega kinos. Käisime üht ülilahedat filmi vaatamas – Hirmujudinad 2: Kummituslik Halloween. Marcus oli need piletid võitnud facebooki loosimisest veidi rohkem kui kaks nädalat tagasi ja lõpude lõpuks saime vaatama minna. Film mulle täiega meeldis. Mulle just täpselt piisavalt õudne 😀 Ps! Ma ehmusin päriselt ka ühe koha peale.

Päris õhtul läksin ma empsiga ühele üritusele – House of Dracula. Marcus viis meid Telliskivi Loomelinnakusse. See üritus toimus erinevate tubade klubis. Me empsiga mõlemad viibisime seal esimest korda ja kuna sellel õhtul sadas päris korralikult vihma siis me veel ei teadnud kuhu minna. Igatahes märjaks me saime. Sisse minnes oli see kõik nii lahe. Selline õuduslik. Seal ees seisid turvad. Seal olid ämblikuvõrgud ja erinevad valgustused. Järgmisena olid seal mingid naised, kes antsid meile ristid ja rääkisid sinna juurde veel õudusjuttu. Me empsiga ei olnud veel päris kindlad kuhu üritusele oleme läinud ja mis toimuma üldse hakkab. Kõik oli selline õuduslik ja lahe. Edasi jõudsime garderoobi. Andsime oma kodinad ära. Lisaks pidime andma ära ka jalanõud, sest kord oli selline, et sussid oli vaja jalga panna.

Näitasime oma piletid ära, pandi käele tempel ja liikusime edasi. Õhkkond oli nii lahe. Kõigil olid seal kostüümid seljas. Ringi käisid veel näitlejad ja tegid erinevaid showsid. Näiteks käis seal ringi üks mees, kes otsis seintelt putukaid vms.

Mida aeg edasi seda ärevamaks läks. Üksäkki suunati meid teise tuppa. Seal oli palju toole ja diivaneid, lisaks veel telekad. Lõpuks kui kõik olid kohal siis hakkasime vaatama Dracula filmi. Näitejad vahepeal etendasid ka kohapeal showd. See oli päris omamoodi ja lahe.

Kui film sai läbi siis käisime veits ringi ja tegime veel pilte. Lõpuks tuli veel palju palju rahvast kuna peale filmi oli ka Dracula disko. See oli täiesti hull. Seal oli selline muusika mille järgi me ei osanud tantsida aga vaadata oli seda väga lahe. Väga kaua me ei jaksanud ka olla. Võibolla oleks läinud muusika veel paremaks. Igatahes tuli meile Marcus järgi ja suundusime koju. Üritus oli meelejääv ja mulle megalt meeldis.

Pühapäeva hommikul käisime kollektiiv naistekas Viimsis lasergame mängul. Meil oli kaks vahvat mängu. Jooksime laserpüssidega ringi ja lasime üksteist. Mulle endale meeldis esimene mäng rohkem kuna ei olnud nii palju edasi tagasi jooksmist. Teises mängus me koguaeg surime ja pidime jälle oma baasi jooksma kuigi huvitaval kombel me siiski võitsime.

Peale mängu läksime käisime söömas ja siis olime Marcuse vanemate juures. Muud me midagi ei teinudki kuna peale külaskäiku pidi Marcus juba Tapale minema.

Mina õhtul käisin veel oma tädi Katrini juures külas. Hanna oli algul päris kartlik kuigi lõpuks Katrini türtar ja Hanna mängisid koos. Väga vahva oli neid vaadata.

Päris õhtul, kui koju jõudsime siis Hanna mängis veidikene veel Katrini kingitud plastiliinidega. Uskumatu, aga Hanna tegi kogemata südame. Mul oli aga kindlasti sellest pilti teha. Peale seda läksime aga magama.