Minu viimasest kirjutamisest on möödas täpselt kaks nädalat. Aeg on läinud kiirelt, samas ka mega aeglaselt. Ühtlasi on justkui olnud palju tegemis aga samas ei ole ka. Mis me oleme selle aja jooksul siis teinud? Ma ausalt öeldes enam väga ei mäletagi. Mis muud kui pildid ette ja meelde tuletama..

  1. oktoober käisin ma koolis .. hmm, nagu siiani. Aga ma tean, et see oli eriline päev kuna käisin siis esimest korda anatoomia konsultatsioonis. Lisaks sain testida ka VIT HIT energiajooke.

Aa, jaa siis Hanna joonistas lasteaias jube armsa pildi. Joonistusel peaks olema mina. Kui hakata vaatlema pilti siis tundub, et Hanna on joonistanud justkui perekonda. Kolm tumedamat kogu – marcus, mina ja Hanna.

  1. oktoober käisin samuti koolis. Sellest päevast mul on vaid üks pilt. Minu lõunasöögist. Meil on ülihead karamelli sõõrikud. Kohe pilti vaadates tekitab isu selle järgi. Lisaks ostsin huvitava mitmevärvilise joogi, mis oli mitmest erinevast maitsest. Roheline oli kiivi, kollane oli vist mango ja punane oli vaarikas. Ma muidugi 100% kindel pole kuna mu maitsemeeled pole nii teravad.

Ühtlasi tegin sellel päeval ka väikse popipäeva. Ma ei jaksanud kuidagi minna eesti keelde. Lisaks oli mul veel läpaka aku tühi ja mul polnud laadijat kaasas. Kogu tund põhimõtteliselt on arvutis.

  1. oktoober oli samuti kooli päev. Õhtuks viisin Hanna vanaema juurde. Käisime kollektiiviga lasketiirus ja see oli megavahva õhtu. Saime erinevate relvadega lasta ja veidikene ka teadmisi relvadest. Peale lasketiiru käisime veel ka kebabi söömas. Minu toiduports oli mega suur, et ma ei jaksanud seda lõpuni süüa.

Pärast läksin vanaema juurde ja sain teada, et Hanna oli päästnud vanaema elu. Mitte otseses mõttes aga niimoodi, et mu teine vanaema oli teises toas ja vanaema oli läinud kööki ploomi sööma. Sõi kuidagi niimoodi, et see läks kurku. Ta oleks peaaegu ära surnud kui Hanna ei oleks läinud teist vanaema kutsuma. Kokkuvõttes läks ikka väga õnnelikult.

Peale vanaema juurest minekut juhtus veel midagi täiesti pöörast aga see jääda minu teada.

Nädalavahetusel Marcus ei saanudki koju. Vaadates pilte siis ma ei teinud mitte midagi asjalikku nädalavahetusel. Ma võin kihla vedada, et vaatasin Grey Anatoomiat ja rääkisin ning veebisin Marcusega. Just sellised screenid on mul telefonis.

Pühapäevasel päeval käisime Lukase sünnipäeval. See toimus mängumaal ja suhteliselt varjasel kellaajal.

Järgmine kooli nädal läks aga kiirelt. Teisipäevasel päeval käisin ma oma pangakaardil järgi. Mul on nüüd tudengi pangakaart ja viipe maksega. Nüüdseks mul juba kuu limiit täis ja ma ei saagi rohkem viibata mis on kahju. Ülimõnus ja kerge oli viibata. Mul viibe töötab isegi läbi rahakoti mis on mõnes mõttes ikkagi väga ebaturvaline.

Sellel päeval sain kokku Marliisiga. Hiljem käisime koos Hannal lasteaias järgi. Tegime hiljem pitsat ja vaatasime õudukat. Me ööbisime Marliisi juures. Mina koos Hannaga magasime uues Marliisi toas. Isegi Marliis polnud seal veel maganud.

Hommikul ma ei jaksanud kuidagi Hannat lasteaeda viia. Õnneks oli vanaema nõus hoidma Hannat ja sain käidud oma klassiga PERHis. Meil oli seal ekskursioon. See oli väga lahe kuna nägime erinevaid patsiente ja erinevaid ruume kuhu muidu ei pääse.

Neljapäev oli vaba päev. Õhtu poole käisin Mirelli ja tema lapsega Lennumaal mängimas. See oli selline poolik naisteka üritus. Mirell läks mingi aeg ühe teise koostöö partneriga rääkima ja mina jäin tema lapsega. Nii armas oli nii väikse lapsega jääda. Ta ei kartnud mind üldse. Kuigi mul endal oli tunne, et ma ei oska nii pisikese lapsega midagi teha. Uskumatu kuidas võib endal sellise lühikese ajaga minna meelest oma elu üks suurimaid sündmusi. Igatahes mul oli veidikene hirm, et kui hakkab nutma siis mis teen jne. Õnneks meil sujus kõik hästi ja mängisime seal. Hanna vahepeal näitas kadetuse nooti aga mitte väga hullult. Ma just kartsin ka seda poolt. Aga siiski, oii, kuidas mulle endale meeldiks selline laste vanusevahe. Neil Hannaga vahet minu meelest 1.5aastat.

Peale üritust tundsin, et Hanna on valmis üksinda jääma Lennumaale. Ta juba nii suureks kasvanud, et ei tahtnud minuga kuhugile koos minna. Kohe kui sinna jõudsime oli Hanna juba Lennumaa avarustesse jooksnud.

Lennumaal sain teada, et Marcus saab linnaloale. See oli väga tore uudis.

Reedel käisime Hannaga koos koolis. Meil oli psühholoogia loeng. Hanna istus 1.5h ilusasti kohapeal. Käisime selle aja jooksul ühe korra pissil. Seejärel oli meil 30minutit pausi. Käisime söömas ja lasin Hannal selle aja jooksul väga palju liikuda. Järgmisena oli uuesti 1.5h loeng. Vahepeal Hanna hakkas kõvasti rääkima mingi multika kohta aga tuletasin meelde, et vaikselt peab olema. Hannal siis tuli meelde ja rääkis vaiksemalt. Hannale igatahes meeldis ja ütles mulle, et tahab mingi aeg veel minuga kooli tulla. Üritasin talle selgitada, et lasteaias on ju ägedam kuna seal ka lapsed kellega mängida. Hanna jäi ikka oma otsuse juurde.

Õhtul tuli Marcus meie juurde. Suurt midagi me ei jõudnud teha kuna õhtu oli juba käes ja pidime magama minema.

Laupäeva hommikul käisime vanemate juures. Olime seal kella 15:30ni. Ma jõudsin koju ja hakkasin kohe oma juukseid värvima. Sellel korral oli see juuksevärv kuidagi vedelam kui tavaliselt. Ma ei tea kuidas või miks aga mulle meeldis see rohkem. Kell liikus suhteliselt kiirelt ja ma ei jõudnud oma juukseid kuivatada. Tormasin kohe kodus välja, et liikuda jumestaja juurde. Ma jõudsin sinna 10 minutit hiljem. Mul jalast jooksis verd ja ma küsisin plaastrit. Õnneks plaastrit oli ja sain selle peale panna.

Mulle tehti mega ilus meik ja mulle täiega meeldis vaadata kuidas nägu läheb iga joonega aina ilusamaks ja ilusamaks. Seda oli väga lahe vaadata. Tulemusega olin rohkem kui rahul. See oli võrratu. Pilti ma ei hakka veel lisama. Ilmselt lähiajal saan panna pildid instagrami.

Edasi tormasin sushile järgi. Sushi kohas hakkasin kohe ühele mehele silma. Ta tekitas nii laheda ja elava tunde. Edasi läksin pitsadele järgi ja siis jõudsin kollektiivi üritusele.

Üritusel sõime ja sõime. Tõmbasime vesipiipu ja tegime palju pilte. Mul oli lõpuks täiesti kopp ees nendest piltidest. Edasi liikusime stuudiosse. Väga vahva oli üle pika aja uuesti väljas käia.

Pühapäevase päeva veetsime Marcuse perega. Käisime Kabelikivi juures. Sellel päeval oli väga ilus sügisene ilm ja nautisime seda väga. Ainus kellel tuju ei olnud oli Hanna. Vahetult enne sinna jõudmis ajas kuri emme ülesse.

Esmaspäeval oli kooli praktika tund simulatsiooni keskuses. Arvasin, et peale seda pole meil tunde aga meil oli veel tööohutuse loeng. Suht pikk päev oli.

Teisipäeval koristasin ja pesin seinu ning uksi. Ma pole ammu näinud nii puhtaid uksi.

Aa, lisaks Hanna tegi minust peaaegu 60 pilti ja nendest kaks olid suht normaalsed.

Päevase une kohapealt läksime täna Hannaga riidu. Ta ei tahtnud kuidagi magama jääda. Lihtsalt ei jäänudki ja ma ei saanud mitte midagi. Õnneks jäi õhtul veidi varem magama, et sain õppida veits.

Homme pean aga veel rohkem õppima kuna meil tuleb inglise keeles sõnade ja tõlke töö. Kohutav!