Alles ma käisin 12 klassi asju vastamas, alles ma lõpetasin kooli, alles algas suvi, alles oli Hanna lasteaia puhkus ja nüüd juba kool. Õudne, ma olen nii kohutavalt stressis kõige pärast. Olen nii kaua lapsega kodus olnud, et ei teagi mis arvata või teha. Lisaks kuidas Hanna saab hakkama lasteaias jne. Olen nii mures, ma kardan, et ma ei saa sellega hakkama.

Ma viimasel ajal olen proovinud ikka ja jälle õhtul varem magama minna. Viimasel ajal on teinud Hanna koostööd ja me saimegi minna magama. Hommik hakkas varakult.

Hanna viisin ikka 8:30ks lasteaeda. Hanna üldse ei tahtnud minna lasteaeda. Üritasin Hannaga ikka rahumeelselt rääkida. Lõpuks siiski soovis minna lasteaeda. Peale lasteaeda oli mul suht pikalt aega kuna aktus mul hakkas kell 12:00.

Mingi aeg kell oli juba nii palju, et pidin liikuma juba kooli poole. Kooli jõudsin veidi enne õiget aega. Saal oli paksult rahvast täis. Saali ma ei jõudnudki. Ma sain aatrumis vaadata aktuse otseülekannet. Seal oli kaks suurt telekat. Vahepeal vaatasin ringi, et kas näen mingeid tuttavaid nägusi. Nägin üht inimest liidu ürituselt. Ma siiski ei läinud ta juurde kuigi oleksin väga tahtnud. Ma kartsin, et ta ei tunne mind ära või ehk ajan kellegiga sassi. Lisaks oli üldse see kõik suhteliselt hirmus. Minu jaoks liiga palju korraga.

Peale aktust hakkas siis õpetajate tutvustus ja peale seda oli sissejuhatus õppimisse. Need toolid olid seal väga kohutavad. Selg väsib ära ja ebamugav. Lisaks on kitsas ka. Muidugi hakkas mul ka kops valutama. Pole harjunud nii kaua istuma. Tunnid lõppesid 17:30 kuigi pidi 18:30 vms. Peale seda ma kiirustasin Hannale järgi. Jõudsin suhteliselt täpselt sinna.

Peale lasteaeda sõitsin ma koju. Pakkisin seal väheke asju kokku ja liikusin edasi Marcuse vanaema juurde. Võtsin sealt Marcuse asjad ja söögikoti. Sõitsin edasi bussijaama juurde ja sealt võtsin peale Marcuse. Marcus sai õhtuks välja kuna tal olid võistlused siin Tallinnas. Edasi sõitsime mäkki ja sõime kõhud täis. Nii lahe oli rohelise mehikesega olla.

Edasi sõitsime Marcuse juurde ja ööbisime linnas.

Kokkuvõttes tundus kõik algus väga hirmutav. Ei tea kuhu minna ja mida teha. Ei tea mida ees oodata jne. Mul reaalselt oli kooli minnes ärevus sees. Jalg ei tahtnud kuidagi gaasi vajutada aga kohale ma ikkagi jõudsin ja esimene päev on seljataga.

Tegelt see on päevik, #pettumus