Neljapäeva õhtul sai Marcus välja. Ma läksin talle Ülemistesse järgi. Õhtu veetsime tema pere seltsis. Marcuse vanaema oli teinud kingitud triiksärgi veidikene ümber. Algul oli triiksärk mansetinööpidega aga tehti tavalise nööpide peale, et saaks vajadusel kanda ka teksapükstega.

Õhtul vaatasime kõik koos ühte põnevat õudukat. Õduka sisu oli siis selline, et oli väike laps, kes oli tapnud ühe tüdruku ära. Lõiganud tal pea maha. Pärast läks nende kodu põlema ja see laps põles sinna sisse. Vanemad hakkasid leinama ja mängisid ühe portselannukuga edasi. Sellele portselannukule otsiti ka hoidja. Hoidja alguses võttis seda naljana aga mingi hetk sai aru, et see on justkui vaim või elav nukk. Tegelikult oli see maja põleng lavastatud ja maja oli tehtud ümber. See laps, kes oli juba täiskasvanu, elas justkui seinte sees. Seal olid nagu koridorid tema jaoks. See ei olnud veel kõik. Kaks inimest sai seal veel surma ja nagu õudukas ikka. Igatahes suutsin ma kahel korral ehmuda ja kiljuda. Marcus juba vihastas mu peale ja lubas, et ta ei vaata enam minuga õudukaid.

Reede hommikul algasid pulmad. Sellest mul eraldi postituses ka kirjas.

Õhtul me suurt midagi ei teinudki. Puhkasime pulmadest. Laupäeval käisime Sebastiani sünnipäeval Arukülas. Sünnipäev laud oli väga laheda teemaline. Kahjuks ma ühtegi pilti ei teinudki sünnipäevast. Kuid tegin snapi videosi. Kes nägi, see nägi.. Marcus hakkas ühe väikse poisiga kõdiringe tegema ja lõpp nägi selline välja, et kõik väiksed poisid tulid peale ja vaene Marcus pidi nendega hakkama saama. Lõpp oli selline, et kukkus aia peale ja lõhkus selle ära. Mul oleks olnud see kukkumise hetk ka video peal aga mul iphone’l sai mälu just siis täis. Nii täis, et ei kustutas ise selle video snapist ära.

Hanna leidis sealt sünnipäevalt oma teisiku. Juuksevärv samasugune, pikkus enam vähem samasugune ja mõlemal tukad ees. Nende vahe oli aasta. Nii armas oli neid koos mängimas vaadata kuna just selle laadne vanusevahe on oma lastel unistuseks. Aga noh, mida ei ole on teine laps.. 😀

Pühapäeval me ka suurt midagi ei teinud. Käisime söömas burgerit. Üks burksiputka on vana-narva mnt ja oleme alati tahtnud seda külastada aga kui meil on aega siis see on alati kinni olnud. Seekord meil vedas ja oli lahti. Tellisime oma toidud ära. Istusime autosse ja korraga tuli selline paduvihm, et kui Marcus need toidud autosse tõi siis ise tilkus vihmast. Ausalt öeldes Burger ei olnud kõige parem. Friikad olid mõnusad soolased küll. Oleks oodanud veidi paremat. Samas ei tahaks kohe selle esimese külastuse maha kanda. Kindlasti prooviks veel.

Peale seda käisime uuesti Marcuse vanemate juures. Peale lõunat saime mõne inimesega kokku. Olime Marcuse juures linnas. Kell liikus siis küll kiirelt ja varsti pidingi Marcuse viima rongijaama.

Edasine oligi nii, et Marcus läks Tapale ja mina mõne aja pärast koju.