Reede õhtul sai Marcus taas linnaloale. Mina olin aga endale võtnud eesmärgiks, et teha talle üks vahva üllatus.

Üllatus oli siis selles, et ma ostsin talle helerohelise või õigemini mündirohelise triiksärgi. Seda üllatust otsisin ma umbes kolm päeva. Käisin peaaegu kõik kohad läbi. Ma olin juba täitsa kurb, et mismõttes.. kuskil ei ole sellist värvi. Mina otsisin järgmisest poest ja emps otsis oma tööjuures internetist. Lõpuks oligi nii, et emps leidis ühest interneti poest just sellise pluusi, mida oli vaja. Ma rõõmustasin väga. Üritasin neile helistada aga telefon oli välja lülitatud. Kirjutasin neile meili ja pommitasin neid oma tahtmisega igale poole kuniks helistasid mulle tagasi. Üks tore tädi rääkis minuga ja saime oma asja kokkuleppele. Ta helistab lattu ja üritab nendega rääkida, et saadaksid postiga. Ütles, et helistab mulle poole tunni pärast tagasi ag ei helistatud. Helistasin umbes 45 minuti pärast ise neile ja nad ütlesid, et lähima 10 minuti jooksul saab teada. Helistas mulle tagasi ja teatas, et särk on postis.. juhuuu!

Minul jäi vaev, et see homme mustamäelt ära tuua. Me leppisime kokku, et ta homme helistab kui särk on tulnud. Kõne tuli kuskil 11 aeg ja leppisime kohtumise 12:30ks. Sõit sinna läks üsna kiirelt ja natukene ärevus oli sees. Käisid mõtted, et kas ikka on selline nagu vaja jne. Kohale jõudes ja särki nähes, teadsin, et see on see õige. Maksin oma summa ära ja saingi särgi kätte. Sain veel natukene soodust ka kuna mul ei olnud münte kaasas. Summa jäi mul veidi valesti meelde.

Autosse tagasi istudes ma mõtlesin, et ma juba siin kandis siis tellisin Hannale voodipesu ja läksin sellele koheselt järgi. Hanna sai endale maša ja karu tekikoti ja padjapüüri. Järgmisena suundusin Ülemistesse, et sealt osta Marcusele lips juurde. See lips oli lihtsalt nii ilus, et ma ei suutnud seda poodi jätta. Ma kaks päeva mõtlesin selle peale. Poodi jõudes aga ei mäletanud enam, mis poes ma seda märkasin. Mul oli vaid meeles, et see pood oli selline tumedates toonides, valgus oli hämar ja lips paiknes paremal pool riiulis. Tiirutasin Ülemistes ringi  ja lõpuks leidsin selle poe üles. Ost tehtud ja koju sõit.

Kodus ma avasin triiksärgi pakendi, et sinna sisse panna veel lips. Pakkis uuesti kõik kinni ja panin kingikotti. Kingikotti lisasin veel sokid.

Õhtul sõitsin Marcuse juurde ja andsin kingikoti üle. Kohe ta seda ei avanud. Mõne aja pärast siiski avas kuna tema ema ütles ka, et tee lahti. Avastasime, et särk natukene väike. Suurem suurus oleks olnud palju suurem. Niisiis otsustasime, et jätame selle pluusi ja eks ajaga venib ikka.

Marcus oli kingi üle õnnelik. Mina samuti, et sain selle õigeks ajaks tehtud.