Hommik algas sellega, et mina hakkasin ennast korda tegema. Ma lootsin, et Hanna magab samal ajal edasi kuid siiski ärkas koos minuga. Panin talle multikad peale ja ise hakkasin toimetama. Käisin pesus ja panin riide. Järgmine hetk vaatan kella ja olen üllatunud, et kell on nii kiirelt liikunud. Avastasin, et ei ole pannud Hanna asju kokku ja Hanna veel paljalt voodis. Samuti oli mul meik tegemata. Aeg väljumiseni oli 10 minutit. Panin kiirelt Hanna asjad kotti, panin ta riidesse. Hanna hakkas endal papusi jalga panema ja mina samal ajal meikisin.

Autosse läksime 10 minutit hiljem. Nii ma jäingi 10 minutit igale poole hiljaks. Esimene peatus oli Marcuse vanaema juures. Võtsin sealt Marcuse riided ja toidukoti peale. Järgmine peatus oli viia Hanna G* juurde. Seal läks ka päris kaua aega kuna G* ei tulnud koheselt alla. Peale seda sõitsin ma Ülemiste neste bensiinijaama juurde ja võtsin sealt kaks noormeest peale.

Miks? Ma tegin facebooki kuulutuse, et vähendada rahaliselt oma bensiinikulu. Sellega oli ka omamoodi lugu. Need inimesed, kes olid päev varem minuga kokku leppinud, hüppasid alt. Niisiis sain hommikul vara kaks uut inimest asemele. Sõit sinna läks tõesti kiiremini ja sai juttu rääkida inimestega. Viimased 40 minutit sõitu olid väga kurnavad. Ma ise ei ole harjunud enam nii pikki maid sõitma ja tundsin kuidas tagumik jääb kageks ning jalg valutab.

Tartu jõudes lasin nad maha Tartu kaubamaja parklas. Sõitsin edasi korteri poole. Vaatasin uuesti kella ja mõtlesin, et lähen pärast kooli testi korterisse. Sõitsin siis kooli poole. Vahepeal eksisin ära- gps hakkas jamama. Kokkuvõttes ma jõudsin sinna õigel ajal. Test toimus arvutis. Sain 11.67 punkti 17-nest.

Peale testi läksin korterisse. Majutuse võtsin läbi booking.com lehe. Kui lähed läbi selle lingi ja liitud nendega siis saate peale peatust 10% raha tagasi. Kasutage võimalust!

Meie ööbisime Modern Apartment korteris. See oli väga armas ja väike. Mulle meeldis väga. Kõik oli väga puhas ja korralik. Millegi kallal ei saanud vinguda. Oli pannid, potid ja ahjuvorm. Kuigi suutsin endale ikka ahjuvormi osta kuna poes olles ma ei teadnud, kas seal majutuses on või mitte. Samuti kartulikoorja, sest seda tõesti ei olnud seal või ei leidnud ülesse.

Peale majutusega tutvusmist läksin Lõunakeskusesse. Seal ma käisin mõnes riidepoes ja kohtusin inimesega, kellelt ostsin polar a370. Peale ostu käisin ma siis toidupoes. Ostsin õhtuks vajalikke asju. Kohtusin ka korra Kristjaniga. Rääkisime veidikene juttu ja juba aeg oli seal maal, et pidin minema korterisse tagasi. Tegin kõik ettevalmistused ära. Tundsin, et miskit oleks puudu. Ma ei kujutanud seda õhtut sellisena nagu sellel hetkel välja oleks tulnud. Mingi 5 minutit hiljem helistab Marcus, et ta jäi rongist maha. No tore küll.. õnneks ma veel ahju toitu ei pannud. Panin siis asjad külmkappi tagasi.

Läksin siis uuesti Lõunakeskusesse ja läksin shoppama. Marcus helistas selle aja jooksul korduvalt. Koguaeg küsisi Hanna kohta, kas ma olen temaga jne. Tema ei teadnud, et olin Hanna sokutanud ära. See oli minul üks üllatus talle. Igatahes oli nii mõnus käia ilma lapseta. Ei pidanud midagi mõtlema ega kuulama kriunumist kui miski ei sobi. Kuigi südames oli koguaeg tunne, et miski jäi maha või midagi unustasin ja mõtted olid ka enam vähem koguaeg Hanna juures. Tundsin ennast sellel ajal päris üksikuna ja tundsin nii suurt hea meelt, et mul siiski väike armas tirts on, kes on alati minul olemas.

Proovisin poes riideid viimase minutini. Proovikabiinist väljusin 20:58 ja poed läksid kinni 21:00. Järjekorras oli ka sellel ajal päris palju inimesi. Ootasin seal päris korralikult.

Kiirustasin “koju”. Riided peitsin kappi ära. Panin toidu ahju küpsema. Kuna seda ahju ma ei tundnud siis päris palju põdesin selle lõpptulemuse pärast. Aeg lendas sellel ajal nii kiirelt. Ma kartsin, et ma ei jõua õigeks ajaks valmis. Pidin minema Marcusele veel rongijaama vastu. Toidu võtsin siiski enne ahjust välja.

Kiirustasin autosse ja kiiruga sõitsin rongijaama poole. Enne raudtee ületamist tuli punane foor ja tõkkepuu läks natukese aja pärast kinni. Kirusin ennast. Varsti tuli lõpetas vilkumise ja tõkkepuu tõusis ülesse. Sõitsin siis edasi. Parkisin mingi poe ette ära. Panin parkimiskella ja kiirustasin perroonile. Täitsa sinna ei  jõudnudki aga poole tee peale jõudsin. Nii tore oli Marcust näha.

Autosse istudes kohe küsis Marcus, et kus on Hanna. Ma väitsin, et Hanna on korteris ja magab. Ma elusees ei jätaks last nii aga ma tahtsin talle üllatust teha. Sõitsime siis kiirelt korterisse. Vahepeal ütles, et peaksime käima poest läbi jne. Ma ikka jahusin, et meil on hommikuks krõbinaid ja tellime pitsa õhtuks.

Korterisse jõudes tulid kohe ukse juures lõhnad ja Marcus sai kohe ära. Marcus oli nii õnnelik, et algul “Hannast” välja ei teinudki. Mõne aja pärast siiski küsib. Minu jaoks oli üllatavalt ruttu pani tähele. Emps arvas, et selleks läheb veel kauem aega.

Sõime ja mingi hetk hakkab Marcus vaatama kappidesse. Mingi hetk teeb sügavkülma lahti ja üllatus jäätise peale. Samal ajal hoidsin mina hinge kinni, et pliis ära märka. Olin ostnud ben&jerry’s cookie dough jäätist. Minu ette kujutus oli sellest see, et kui oleme juba voodis pikali või miskit ja siis toon selle välja aga okei.. läks nii. Igatahes suutsin uuesti üllatada.

Järgmisena oleks ta tahtnud vaadata koridori kappi aga õnneks sinna ei vaadanud. Mul oli seal shoppingu kott. Igatahes me sõime ära ja rääkisime juttu. Mõne aja pärast näitasin talle moeshowd, mida olin siis ostnud. Niikaua oli Marcus voodis pikali ja vaatas kellegi live facebookis. Esimesena näitasin talle pükskostüümi, mille panin Ahhaa keskusesse selga järgmisel päeval. Marcusele meeldis see. Teisena panin selga pesu koos pika õhulise kardiganiga, mis ma viimasel hetkel ostsin. See emotsioon Marcuselt oli lihtsalt nii imeline. Pole ammu sellist ilusat õhtut olnud.

Hommikul oli mul nii nii suur uni. Marcus ärkas aga ilusasti üles. Korra ütles, et 15 minutit veel. Kas ta mõtles seda endale või minule, ei saanudki aru. Tavaliselt olin see mina, kes ärkas ülesse ja pidi pärast äratama ning öeldi vastu, et 5 minutit veel. Edasi tuleb 10minutit ja 15minutit jne…

Sõime hommikut, rääkisime juttu, tegime hommikused tegemised ära ja panime asju veidi kokku. Nii harjumatu oli vaadata Marcust tavalistes riietes. Vahepeal oli kell nii palju saanud, et pidin viima Marcuse kooli. Tal oli samuti koolis test ja tänu sellele ta saigi linnaloale. Peale testi saime uuesti kokku. Selle ajaga kui ta seal koolis oli, panin mina asjad kokku ja viisin autosse. Korterisse unustasin jäätise. Me reaalselt sõime sealt veerand ära. Kurb!

Peale seda liikusime linna peale. Läksime Ahhaa Teaduskeskusesse. Auto saime parkida Ahhaa maa-alusesse parklasse. Ahhaa keskuses nägime päris palju erinevaid asju. Väga lahe oli seal. Selle jalgrattaga oleksin ma seal kukkunud. Ma ei suutnud sõita lõpuni välja ja hakkasin sellega tagasi vajuma.  Sain ikkagi kuidagi sealt lahti ja mind see alla ei tõmmanud. Õnneks. See oleks kohutav olnud kui oleksin kukkunud. Ilmselt oli see väike karma kuna naersin kui Marcus oma pea ära lõi.

Vahepeal käisime mäkis söömas. Võtsime mõlemad suured eined. Pärast käisime vanalinnas jalutamas ka. Istusime ühes pargis ja mõne aja pärast liikusime auto poole. Kuskil 16:30 ajal hakkasime liikuma Tapa poole.

Marcus oli roolis. Mina sain lebotada. Teel Tapa poole nägime ühte väga ilusat järve. Seal oli suhteliselt palju inimesi. Tegime peatuse ja käisime ujumas. Mina käisin kleidiga ujumas. Marcus käis bokseritega. Minu esimene ujumine sellel suvel on nüüdseks tehtud. Marcusel oli see teine.

Edasi sõitsime ja otsustasime käia läbi ka Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaigast. Seal oli väga palju erinevaid autosid, busse, trolle, rongivaguneid ja traktoreid. Marcus käis seal esimest korda. Mina käisin eelmisel aastal seal ka, siis Tallinn-Tartu suunal.

Peale seda sõitsime edasi Tapale. Marcus pani riide ja juba pidimegi järgmise korrani jätma. Sealt edasi sõitsin mina Mariette juurde Hannale järgi. Sõit läks üsna kiirelt. Kui nägin Hannat siis ta oli nii õnnelik aga samas kohe hakkas vinguma ja virisema. Sellist asja ei suuda üldse taluda ja tekitab kurjust mulle. No on vaja niimoodi vinguda jah? Selline tunde tekitab, et peaksin kauem ära olema. Nii õudne on taas emaga kohtuda 😄