Osalesin sellel aastal esimest korda Eesti Blogiauhindade jagamisel. Oleksin soovinud ka eelmisel aastal osaleda aga suutsin selle maha magada. Oleksin siis kandideerinud aasta uustulnuka kategooriasse. Kuna ma eelmisel aastal magasin selle maha siis kahjuks ei saanud ma sellel aastal seda valikut teha. Kandideerisin sellel aastal siis pere ja beebiblogi kategooriasse. Ma sain kokku hääli oodatust poole rohkem. Ma olen täiesti sõnatu. Ma olen väga õnnelik ja tänan kogu südamest neid, kes hääletasid minu poolt. Aitäh teile!

Kuna olin sellel aastal esimest korda üritusel siis üritus ise tundus natukene “mähh”.  Ma käisin seal üritusel koos Hanna ja Meelisega. Hiljem tuli sinna ka mu emps. Minu ettekujutus sellest üritusest oli natukene teistsugune. Ma lootsin ja arvasin, et see suhtlus teiste blogijatega on veidi teistsugune. Kuna koguaeg tuleb aina rohkem uusi blogipidajaid peale siis arvasin, et see suhtlus võiks olla paremini organiseeritud. Mulle jäi mulje, et kõik tuttavad näod rääkisid pigem omavahel ja need uuemad kirjutajad rändasid seal omapead. Kuigi võiks olla kuidagi seltskondlikumalt lahendatud. Näiteks mingid tutvumismängud või midagi sellist.

Kuid muu pool oli väga põnev. Süüa oli seal palju. Oli erinevaid juustusnäkke, maasikaid ja Subway saiakeste laud. Subway poole pealt võin öelda, et saiakesed polnud kõige paremad. Võibolla olen lihtsalt väga palju käinud nende juures söömas ja seal tundusid need liiga tavalised. Liha ma vist ei tundnudki 🤔 .

Ma käisin seal peol koos Hannaga. Hannaga oli seal päris raske hakkama saada. Vahepeal loopis toitu maha. Kui oli töötubade aeg siis ei saanudki temaga seal püsida. Tahtis nende kott toolide peale hüpata. Sellel hetkel küll mõtlesin, et miks ma pidin siia tulema koos Hannaga. Miks ma tulin koos temaga, oligi selle pärast, et mul ei olnud teda kuhugile panna. Kirjutasin päris mitmele inimesele aga kellegile ei sobinud.

Nii kui hakkas see teadusteater siis Hanna muutus veidi rahulikumaks. Andsin talle oma telefoni ja panin multikad ette. Õnneks edaspidi hoidis end kontrolliall ja ei teinud lollusi. Vahete vahel vaatas ka seda teadusteatrit. Viimati nägin seda oma koolis ja käisin samuti koos Hannaga. Mõned katsed olid tuttavad kuna neid tehti ka minu kooli etenduses. Meil muidugi alustati ennem nende külmade õhupallidega ja lõpetati õhupalli plahvatusega. Seal oli aga vastupidi.

Peale teadusteatrit hakkas auhindade jagamine. Väga tore oli vaadata inimesi, kelle juttu oled vaid lugenud. Need vahejutustused võitjatega olid ka omamoodi naljakad. Mõni vastas küll väga lollisti ja tekkis küsimus, et nagu mida?!? Mõni pani seal puid alla ja sai naerda. Igav ei olnud.

Parkimisega olid seal sellised lood, et parkimine sealses piirkonnas oli tasuta. Mina seda ei teadnud ja reklaamiti ka seda, et oleks justkui tasuline. Ma panin oma auto parkima 2 tundi enne blogiauhindade jagamist. Parkisin “barking” äppiga. Miks ma panin varem? Kuna arvasin, et tegu suure üritusega ja parkimiskohti ei jätku ning niimoodi garanteerisin endale parkimiskoha. Hiljem avastasin, et sealses piirkonnas tasuta. Õnneks summa ei olnud üüratu ja sellest kahju ei hakanud.

Aitäh, kes hääletasid minu poolt! Järgmisel aastal uuesti ja veel paremini..  😊