Okei, tegelikult ei ole asi nii hull, kui paistab. Ma mõni kuu tagasi ostsin Hannale raamatu, mis peaks aitama õpetada last potil käima. Ma lugesin ja sirvisin selle raamatu läbi. Jah, seal oli tõesti häid nõuandeid. Sellest seletan ka veidi hiljem.

Mäletan kui alustasin esimest potitreeningut. See oli kohutav. Väga kohutav. Kord olid püksid täis ja kord oli põrand täis. Mõnikord sai ka potti tehtud. Väga tubli. Mingi hetk jätsin korraks katki selle. Otsustasin, et loen raamatu täiesti läbi, et ei hakka paralleelset õpetama. Mäletan väga hästi kui hakkasin raamatut edasi lugema siis järgmisel lehel oli kirjas, et ärge proovige samal ajal potitada vaid lugege raamat enne läbi. No kurat! Oleks võinud ju selle esimeseks lauseks panna!

Katse 2- Alustasin siis kui raamat oli läbi loetud. Hanna oli ka väga motiveeritud. Tegin kõik mis raamatu järgi oli öeldud. Juhuu, Hanna oli saanud 4 tunniga selgeks. Ise läks poti juurde, võtis püksid maha ja pissis ära. Poti kallas hiljem tühjaks. Kujutate ette? 2 aastane ja niimoodi toimetab. Jah, nii see oli. Olin väga uhke. Isegi kakas poti ja selle tühjendamisega tegelesin mina. Terve nädalavahetus oli käinud ilusasti potil ja olnud 100% mähkmevaba. Hommikul läks lasteaeda ja buum. Alguses tagasi!

Ma olin nii vihane ja kuri! Oeh… Ma ei viitsinud enam ja alustasin katse number 3ga uuesti kuskil kuu aja pärast. Koguaeg korrutasin selle aja sees, et kui mähkud otsa saavad siis hakkad potil käima. Mina mähkusi juurde ei hakka ostma. Seda korrutasin siis terve see aeg kui uue mähku olin jalga pannud. Mingi päev ütlesin Hannale, et tead, rohkem mähkusi ei ole ja nüüd paneme trussikud jalga. Tegelikuses oli veel terve pakk alles. Muidu oli tubli kuid sellel päeval juhtus üks õnnetus.

Ma isegi ei oska enam öelda kui kaua on Hanna ilma mähkuteta olnud. Valetan! Mähkud panin talle kahel päeval jalga kuna kõik alukad olid otsas. Hannal oli selle hetkel 4 paari alukaid. Muidu oli 6 paari aga kahed valged suutis niimoodi mustaks kakada, et enam puhtaks ei läinud. Niiisiis viskasin need ära. Mähkud olid siiski kuivad. Kardsin küll, et äkki teen suure vea neid talle jalga pannes.. ju vist ei teinud siis.

Kuni tänaseni on Hanna teinud õnnetusi kuskil neljal korral. Pakun, et mähkuvaba aeg on olnud peaaegu kaks nädalat. Väljaarvatud see kahel korral kasutamine. Hiljutine õnnetus oli see, et ei leidnud potti ülesse.

Nüüd eile, ostsin Hannale juurde 7 paari alukaid. Kardan, et need veidikene suured talle. Eelmised olid 86/92 suuruses aga need on 92/98. Eks siis näis kui kasutama hakkab.

Viimasel ajal on mulle ütlema hakanud kui häda on. Probleemiks on see, et ta tassib poti minu juurde ja siis teeb. Ilmselt varsti pean sellega tegelema hakkama, et see ei ole kõige õigem tegu ja selleks kohaks on kindel koht.

Nüüdseks kui Hanna on potitamise selgeks saanud siis saan väita, et mitte mingi imevahend ei aita last potile. Selleks on vaja ikkagi lapse valmisolekut. Jõuga ei saa midagi. Kõige tähtsam on see, et muudad selle lapse jaoks lõbusaks. Raamat oli minule mõnes mõttes kasulik.

Kasulikud nipid: Need on need nipid, mis mind aitasid mind last potile saama.

  1. Kui potitreeningu alustad siis tuleb see ka lõpetada. See tähendab, et mähkude jalgapanek võib mõjuda halvasti. Kui esimesel korral ei suuda siis tee väike vahe sisse. Kui oled stressis või kui laps on stressis siis nii ei saa õpetada.
  2. Et saada last tihedamini potile, anna palju juua. Jooks peaks olema selline, mida ta igapäev ei tohiks juua ja mis talle kõige rohkem meeldib.
  3. Motiveeri algselt snäkidega. Samuti võiksid olla “keelatud” magusad asjad. Aina rohkem jäta neid vähemaks. Näiteks järgmisel päeval ei anna nii palju ning kolmandal päeval kiidad last ja annad vahetevahel snäkkke.
  4. Hakka varakult rääkima ja teavitama, mis lapsel ees ootab.

Lisaks on Hanna ka täiesti lutivaba. Umbes juba kaks kuud. Ükspäev leidis Hanna luti ja siis ta oli üli õnnelik. Sai sirka 2 minutit olla sellega ja võtsin ära. Tuli suur nutulaine aga möödus see umbes 5 minutiga. Kui Hanna oli täitsa haige ja palavikus ning oksendas. Mul hakkas siis küll Hannast kahju ja andsin talle luti kätte. Ta oli nii õnnelik ja siis magas päevad läbi. Kui jäi magama siis võtsin muidugi ära, et teda uuesti rõõmustada kui ärkab 🙂

Luti vabaks saime niimoodi, et korjasin lutte kokku. Panin need sahtlisse kust Hanna neid kätte ei saa. Peab olema ka järjekindel ja ei tohi olla nõrk. Jah, laps hakkab otsima lutti/lutte. Kui leiab uue luti siis see ära korjata või kui ise leiad siis ära panna.

Mina ise ei saanud hakkama sellega, et Hannalt lutt suust kätte saada. Marcus aga oli sellel alal proff. Ta hakkas Hannat kõdistama ja samal ajal võttis Hannalt luti ära. Hanna põhimõtteliselt ei saanudki aru sellest, et lutt minema läks. Vahepeal ikka sai aru ja Marcus ütles siis selle peale, et lutti pole. Minu arust kordagi ei hakanud Hanna nutma selle peale. Kui hakkas väike nutt pihta siis Marcus kutsus Hanna mängima ja siis ununes see lutt. Ma ei kujutaks ette mis ma ilma Marcuseta oleksin teinud 😀

Minu taktika oli aga see, et valetasin Hannale kokku, et lutt on vanaema juures kui näiteks olime autos. Kui olime vanaema juures siis ütlesin, et lutt on kodus jne. See variant Hannale sobis, et lubasin talle kokku, et kui jõuame luti juurde siis saad. Sellega oli rahul ja unues lutt. Tegelikult ei saanud, vaid tuli uus vale.

Ma ei teagi, nüüd saab öelda vist, et Hanna täitsa suur laps. Polegi enam titabeebi.. nuuks. Alles ta ju sündis..

img_8327

img_8319img_8320img_8321img_8323img_8325img_8326img_6946img_7284img_7448