Nagu enne sai kirjutatud siis teisipäeva plaanid läksid metsa. Sellel päeval ma ei viinud Hannat lasteaeda ka. Läksime liiga hilja magama. Hommikul ei jaksanud lihtsalt tõusta. Lõunaaegu juba kahetsesin, et ei suutnud tõusta. Hanna oli jube närviline. Koguaeg tahtis midagi ja virises. Ma käisin sellel päeval päris tihti vetsus, sest seal sain ma rahus olla. Ma nautisin vetsus olemist. Ma ei läinud sinna häda tegema vaid läksin pausi pidama.

Kolmapäeva hommikul viisin Hanna lasteaeda. Kui ma lasteaiast välja läksin ja autoga sõitma hakkasin. Seal veidi eemal on ülekäigurada. Tuvi seisis selle alguses ja hakkas kõndima. Ma sõitsin ja sõitsin. Tuvi oli jõudnud umbes veerand maad kõndida ja ma sõitsin mööda temast. Kõndis veidikene tagasi ja tahavaate peeglist vaatasin, et kõndis pärast lõpuni. Mul oli nii naljakas vaadata. Kui tuvi oleks olnud inimene siis ilmselt oleks mu auto numbrimärgi meelde jätnud ja kirjutanud “märgatud tallinnas” gruppi sõimu, milline ebaviisakas inimene ja ei andnud teed talle.

Läksin kolmapäeval kooli uurimistöö kaitsmisele. Tegin raamatukogus alles kõnet ja powerpointi. Mingi esialgne algus mul oli tehtud aga see oli kõik valesti tehtud. Kui kõne oli tehtud oli kell juba seal maal, et pidin minema juba klassi. Õpilasi oli umbes 5tk ja õpetajaid 4.

Mina olin neljas vastaja. Mida rohkem ma teisi kuulasin seda rohkem ma tundsin, et tegin kõik valesti. Lõpuks tuli minu kord. Ma läksin klassi ette ja ma ei pidanud üldse oma kirjutatud tekstist kinni. Ma kohapeal rääkisin kõike mis suust välja tuli. Kõige rohkem kartsin ma neid küsimusi, et äkki ma ei oska vastata. Kui oli küsimuste voor siis üks õpetaja esitas mulle imeliku küsimuse aga siiski suutsin sellele vastata.

Saime sellel samal päeval ka vastused. Mina sain rohkem kui soovitud tulemuse. Kaitsmisel sain maksimum punktid. Ma ei saa aru kuidas kuna enda arust läks mul kõik nässu. Kuid ei nurise..

Õhtul läksin siis Hannale lasteaeda järgi ja igal pool olid tohutud ummikud. Ma tavaliselt sõidan lasteaeda 20minutit. Tagasi samapalju. See kord läks mul koduni aega 1h ja 10minutit. Algselt oli läinud üks auto teepeal katki. Tekitas ummikuid. Järgmisena olid ummikud pirita kandis. Otsustasin, et sealt ma siiski ei lähe ja sõidan sealt, kus toimub teeremont. Ka seal oli meeletult pikk järjekord. Paljud autod sõitsid punase fooriga. Kaasaarvatud mina. Täpselt üks inimene oli minu ees ja foorituli läks punaseks. Tõesti ei jõudnud enam oodata kuna Hanna oli ka veel vingunud viimased 20minutit.

Päris õhtul läksime Marcuse ja tema kambaga grillima. Tegime vesipiipu ning grillisime vorste ja vahukomme.

Hommikul rääkis emps, et Hanna oli läinud ise oma voodisse magama. Oli igatsenud mind ja karjunud mu järgi. Kellegi teise kaissu ei tahtnud minna ja oli minu empsil nina eest ukse kinni löönud. Väike pube on vist sisse löönud. Mõne minuti pärast kui emps läks sinna siis nägi, et Hanna oli magama jäänud oma voodis.

Neljapäeva hommikul viisin Hanna lasteaeda. Tagasi tulles vaatasin käru kuulutusi. Hind ihkab veel kärusid. Niisiis googeldasin erinevaid ja vaatasin ringi.

Kui Hannale lasteaeda järgi läksin, ei leidnud Hannat mitte kuskilt ülesse. Olin juba väheke paanikas. Lõpuks nägin ühte lasteaia kaaslase ema ja ta ütles kus teised lapsed on. Ma ei kujuta ette mida oleksin teinud kui ei oleks näinud teda.

Peale seda olukorda läksime empsiga grillima. Võtsime ühekordse grilli ja tegime seal vorstikesi soojaks. Meile kutsuti tuletõrje. Terve suur auto ja meeskond tuli kohale, et kustutada pool A4 suurust grilli. Naljakas veidi.

Käisime ka pae pargis jalutamas. Sain taaskord bugabooga sõita. Öö veetsime korteris.