Teisipäeval käisime Viru rabas. Marcus tuli mulle ja Hannale järgi ning võtsime teised peale. Algul lootsime, et Mariette saab Hannat hoida aga oli üpris ükskõikne selle kohapealt, et natukene lisaraha teenida. See selleks. Läksime siis kõik koos Viru rabasse.

Kohale jõudes parkisime auto parklasse ja kõndisime läbi metsa. Metsas oli nii palju sääski. Mul reaalselt oli tunne, et terve sääse parv on minu ümber. Kõik õgisid mind. Teised kõnnivad rahulikult ja mina koguaeg tapan sääski ning tõmblen. Mõtlesin, et olen totaalselt valed riided pannud. Jõudsime siis kuidagi moodi raba algusesse ja seal oli tunda nii mõnusat paitavat tuult ja õrnalt kuumutavat päikest. Riided olid ikkagi õiged. Pikkades riietes oleks mega palav hakanud.

Mulle väga meeldis olla rabas. Mulle tundus, et Hannale ka. Kuigi väsis mingi hetk kõndimisest ära ja pidime teda siiski tassima. Tee peal mõtlesin, et kas selline jalutuskäru on ka olemas, et saab raba tee peal sõita. Vastust ma sellele ei saanud. Googeldama ka ei hakanud.

Me jõudsime sinna vaatetorni. Vaatasime seal ringi ja mehed väsisid ära. Me otsustasime Marliisiga, et naised on tugevad ja kõnnivad lõpuni. Lisaks kandsime last, kes ei jaksanud kõndida ja kaka oli püksis. Lõpuks tegime Marliisi jakist kõhukoti ja panime Hanna sinna sisse. Kahju, et sellest pilti ei teinud. Kuid sellegi poolest, et Hannaga oli teekond ekstreemne, oli seal ilus. Millalgi tahaks minna uuesti aga siis juba ilma Hannata. Saaks rohkem nautida ja tunda loodusest mõnu.

img_7467img_7471img_7473

Raja lõpus helistasime meestele, et nad tuleksid ja võtaksid meid auto peale. Nad sõitsid hullu kiirusega meist mööda. Meelega. Meie peitsime ennast põõsasse ära. Kui nad tagasi tulid siis esialgu meid ei märganudki. Tegime seal siis väike peatuse. Vahetasin Hannal riided ja mähku ära.

Sõit võis jätkata. Läksime grillimisplatsile. Seal oli juba üks seltskond ees. Kaks esimest platsi olid vabad. Esimene oli hea selles suhtes, et sinna sai otse autoga sisse tagurdada. Oleks hea olnud asju välja võtta ja muusikat kuulata. Teine plats oli sellise väikse majakesega, et sai seal lebotada. Järgmine kord plaanisime ka õhkmadratsid kaasa võtta, et seal ööbida.

img_7475

Tallinnast kaasa ostsime kaks šašlõkki ja vorstid. Üks oli kana ja teine oli sealiha šašlõkk. Mehed tegid sealiha šašlõkki. Tegid seda ilgelt kaua. Selline tunne, et homme saame süüa. Kui need lõpuks valmis said siis sõime nii kiirelt need ära, et see oleks justkui mõnitamine olnud. Järgmisena panime vorstikesed. Jääle ootasime meeste järgi. Kui valmis said siis sõime ära. Järgmisena oli kana kord. Otsustasime, et seekord mehed ei tee ja teeme ise. Kana oma tuli nii-nii hea välja. Mulle täiega meeldis. Hea mahlane oli. Karri kaste oli ka väga hea. Rainekule siiski meie tehtud ei meeldinud. Kohe lükkas oma toidu laua keskele, mis oli minu meelest väga inetu tegu. Marcus ütles, et talle ka meeldis. Kas ka päriselt, seda ei tea.. 😀

Kokkuvõttes olime seal veekogu kõrval grillimas peaaegu 2 tundi. Kuid oli tunne, et aeg venis ja see 2 tundi oli pigem mingi 4 tundi. Tagasi teel käisime ka ühest ilusast kohast läbi. Marcus oli seal käinud oma vanematega kaks korda. Rääkis kuidas neil oli seal telgid ja mis nad seal tegid. Vaatasime veidikene seal ringi ja mõtlesime, et võiks sinna kunagi suurema kambaga telkima minna. See väga hea mõte kuid ma ei tea kas männimetsas kõige parem telkida on. Olen kuulnud, et just männimetsas on kõige rohkem sipelgaid. See võib olla ka kuulujutt aga olen võtnud seda tõeks.

Kui mets ja sealne järv oli vaadatud siis läksime viisime Marliisi ja Raineku Kaberneeme ära. Ise sõitsime linna, korterisse. Marcus jäi minu juurde ööseks.