Nagu teate juba siis peale reisi tagasi lennu päeval oli Marcusel sünnipäev. Mina tegin talle kingituse aga mõned päevad hiljem. Läksime laulukaarde kiikuma.

Marcus ei teadnud kuhu me lähme. Ma ütlesin vaid seda, et tule mulle see kell järgi ja kõik.

Esimese suuna võtsime autopoodi kuna Marcusel oli vaja üks pirn poodi tagasi viia. Ma olin poes juba täitsa närvis. Kui me jõudsime tagasi autosse siis ma ütlesin kuhu me lähme.

Veidi enne seda kui jõudsime kohale tahtis Marcus vetsust läbi käia. Õnneks oli veidikene aega ja seda sai teha.

Järgmisena sõitsime laulukaare juurde ja parkisime auto ära. Kõndisime laulukaare juurde. Seal oli juba mingi suur seltskond.

Üks mees võttis meid vastu. Pani meile turvavarustuse külge ja juba pidime ronima hakkama. Õigemini, mina olin esimene ja läksin sinna ülesse üksinda. Marcus oli all ja vaatas.

Ülesse tee oli päris pikk ja väsitav. Pidin ronima päris palju, et sinna jõuda. Kui lõpuks kohale jõudsin oli vaade päris lahe. Kiirelt rääkis teine mees tutvustuse sellest kuhu hüppama hakkan.

Hüpata oli alguses väga raske. See tundus nii jube. Mina igatahes ei suutnud kohe minna ja kartsin, et ma ei hüppa nii nagu peab. Lõpuks võtsin julguse kokku ja hüppasin. See oli nii lahe. Lõpuks kui ma kiikusin seal siis ma ei osanud küll midagi vaadata seal.

Kui mind täitsa paigale pandi siis ma tundsin kuidas mu hingamine oli muutunud ja seest surisesin. See oli väga lahe tunne.

Järgmisena oli Marcuse kord. Ma pole kunagi kuulnud nii mehist häält nagu Marcuse hüppamise korral tuli. See oli vägev vaatepilt.

Peale adrenaliini laksu läksime me sööma. Söök oli väga maitsev. Mulle väga meeldis. Eriti head olid küüslaugu kastmes kartulid.

Peale söömist saime müüdud Marcuse iphone 8. Kokkuvõttes ei ole Marcus õuna inimene. Läks tagasi samsungi peale.

Peale neid käike viis Marcus mind koju.

Järgmisel päeval külastasin koos empsiga kirbukat. Mina endale leidsin kleidi. See meeldis mulle alguses väga aga nüüd eriti mitte. Hannale leidsin tossud. Mul muidugi tunne, et need talle väheke väiksed aga sisetalda mõõtes nagu ei ole.

Need tossud maksid 2€. Need olid ikka väga räbalas seisus. Kõik niidid olid lahtised ja mustad. Mina aga võtsin lapi ja käärid kätte ning tegin need korralikuks.

Olen tulemusega ise väga rahul. Ja mulle väga meeldivad need tossud kuna nad ei näe tavalised välja. Nendel on värvi ja need on erksad.

Õhtu poole müüsin aga ühe kevadise jope maha. See tegelikult mu ema oma aga ta andis selle mulle. Mul teine samasugune aga musta värvi.

Kuu alguses tegin endale ka liikluskindlustuse. Mul enne seda oli auto peaaegu kaks kuud ilma kindlustuseta. Tegin esialgu 10ks päevaks. Käisin temaga ilusasti autopesulas ka. Mind teeb väga kurvaks see, et auto roostetab. Auto ise on ka just sellist värvi, et näha seda väga hästi. Piltidel pole väga näha aga silma hakkab küll kui näha autot. Mul endal selline tunnec et iga päevaga läheb aina hullemaks. Ma loodan, et ma kujutan seda ette 😬

Ega muud midagi. Varsti saab korterit remontida, sest see on nüüdseks välja vaadatud.. juhuu ☺️