Ateena, day 6

Taaskord läks sõit randa. Rannas praadisime tükk aega. Seekord suutsin oma rätiku kaasa võtta. Saime veekord testida seda päiksekreemi. Mina küll mingit mõju ei näinud sellel päeval. Ilmselt olin ma liiga vähe päikse käes.

Plaan edasi oli minna kaubandus keskusesse. Kaubandus keskusesse jõudes avastasime, et kõik poed olid kinni. Jõlkusid seal mõned turistid ja turvatöötaja. Otsustasime minna siiski vanalinna poodidesse.

Meile ei saanud vanalinnast kunagi kõrini. Seal oli nii lahe jalutada. Vaadata neid poode ja inimesi ostlemas. Ise külastada poode ja vaadata sealt nänni. Peaaegu igapäev sai miskit kaasa ostetud. Pereliikmetele on ju vaja suveniire tuua.

Kõige pealt läksime tegema vesipiipu. Tõmbasime aja maha ja läksime istusime välikohvikusse. Mõne aja pärast tuleb teenindaja ja võtab tellimuse vastu. Valisime reaalselt kõige vastikuma maitsega vesipiibu. Sellel oli lagritsa järelmaitse. Kohutav! Mina ei söö ega kannata lagrita lõhna. Sain aru, et ka teised reisisellid ei salli seda.

Kõndisime veidikene siis ringi. Vaatasime veel mis vanalinnas vaadata oli. Käisime veel nännipoes ja otsisime just neid suveniire, mis oleks sobilikud.

Ühes nännipoes suutis Marcus teha magneti katki. Mina kogemata pigistasin ühe stressi palli katki nii, et kõik need pisikesed pallikesed lendasid.

Ega muud õhtu jooksul ei teinudki. Läksime taas oma lemmik kohta sööma ja siis kodu poole. Taaskord traditsiooniline kaardimäng ja magama minek. Sai mõnusasti voodisse kerra tõmmata. Järgmine päev ju ootab..

Ateena, Day 7

Üha rohkem ja rohkem kasutasime me ühistransporti. See algus tundus väga keeruline aga mida rohkem sai seal oldud seda selgemaks see sai. Meie kodu juures oli kolm lähimat metroo peatust. Üks nendest oli 400m kaugusel (polnud just meie kõige parem liin), teine 800m ja kolmas 1.4km kaugusel. Pidevalt käisime siiski teise jaama ja tavaliselt kui koju sõitsime siis võtsime ette selle 1.4km teekonna kuna teepeale jäi ka pood. Kaks ühe hoobiga.

Esimest kord ärkasin ma teistest varem. Otsustasin minna randa päevitama. See päev oli kõikidest päevadest kõige soojem. Temperatuur oli 32 kraadi.

Ma läksin seekord kodule kõige lähemal olevasse metroojaama. Sõitsin peatuse, vahetasin metrood ja väljakult läksin teise trammi peale.

Seekord valisin endale lähemal oleva ranna. Liiv oli päris kuum ja jättis tolmukihi kehale. See oli muidugi väga ebameeldiv. Muidu rand oli rahvast täis ja kõigile tundus meeldivat.

Olin rannas peaaegu 3 tundi. Hiljem tuli randa ka Meelis. Kui me hakkasime ära minema siis avastasin, et ma ei saa panna oma ilusat kleiti selga. Õigemini ma oleks saanud aga ma ei tahtnud seda mustaks teha. Ma sain aru, et see päiksekreem teeb riided mustaks. Panin alguses kleidi õlgade peale ja järgmine hetk nägin pruune plekke. Õnneks tuli maha aga ei tahtnud rohkem riskida. Niisiis pidin panema selga tagi ja panin rätiku endale seelikuks. Nägin päris naljakas välja.

Kui hakkasime rannast ära liikuma siis ärkas üles ka Marcus. Ta helistas meile, et saame meie lemmik kohas kokku. Meie sõitsime sinna trammiga ja Marcus kõndis sinna.

Kohale jõudes ootasime veidikene Marcust ja siis tellisime toidu. Marcus oli toonud mulle teise kleidi kaasa ja vahetasin seal riideid. Nii värske ja hingav tunne tekkis kuna nahk oli päikesest siiski veidikene punane.

Peale seda läksime kaubanduskeskusesse. Mina ostsin sealt suveniiri Hannale. Ostsin talle plastiliinid. Tükk aga mõtlesin kas osta või mitte. Kartsin, et äkki võetakse lennujaamas ära kuna reisisime käsipagasiga. Õnneks ei võetud.

Kaubanduskeskusest ostis veel Marcus ja Meelis e-sigareti vedelikku. Proovisime seal ka erinevaid maitseid ja üks oli väga väga hea. Mõlemad ostsid seda.

Peale kaubanduskeskust käisime veel vanalinnas. Ostsin Marcuse emale ja oma emale suveniirid- öökullid. Mu emps sai valge ja Marcuse ema sai värvidega tehtud. Lisaks siis vanaemale ja vanavanaemale. Vanaema sai seebi koos magnetiga ja vanavanaema sai mett. Mõtlesin tükk aega kas võtta pähklitega või mitte. Otsustasin, et võtan tavalise kuna vanavanaemal ei ole hambad tugevad.

Andri sai minu käest t-särgi. Avo sai kaks pitsiklaasi ja väikse 100ml pudeli joogiga. Kreeka mingi eriline jook. Rohkem ma ei ostnud midagi erilist. Endale sain päikesekreemi, kolm magnetit ja palju emotsioone. Rohkem ma vist küll midagi ei ostnud.

Õhtu poole pakkisime oma kohvrid ja mõne aja pärast hakkasime liikuma lennujaama. Võtsime taksoäppist (Beat) takso. Oleks me veidikene ennem tellinud oleks tariif olnud teine. Kahjuks jäime veidikene hilja peale ja pidime maksma peaaegu 2 korda rohkem.

Takso oli meil uhke. Vahepeal sõitis seal üsna kiiresti. 185km/h sai vist kätte. Mina küll veidikene kartsin aga meestele meeldis 😄

Lennujaamas ootasime päris tükk aega. Vahepeal arvasime, et lend hilineb kuna värav polnud avatud see kell mis oli märgitud. Saime suht esimestena lennujaama bussi. Lennukisse aga peaaegu viimastena. Olime ropult väsinud.

Lennukis tähistasime Marcuse sünnipäeva. Kallike sai 19. Väike shampa, sõime veidi ja siis läksime tuttu.

Vahemaandumine oli Lätis ja sealt lennujaamast leidsime kellegi telefoni. Viisime selle lennujaama töötaja kätte. Nägime veel pealt kuidas üks inimene jäi oma lennust maha. Väga kurb oli vaadata.

Tallinna lennujaama jõudsime hommikul vara. Läksime sõitsime trammiga paar peatust ja sinna tuli Marcuse ema meile vastu.