Mis me siis vahepeal teinud oleme?

Alustame neljapäevast. Neljapäeva hommikul olime me Hannaga kodus. Mõne aja pärast läksime Marcuse juurde. Me kõik olime vahepeal haiged ja see päev oli veidi parem päev. Niisiis läksime külla ja olime veidikene seal. Peale seda käisime korraks kodus. Hiljem saime Meelise ja Raunoga kokku. Minek oli Jägala joale. Kui sinna jõudsime oli päris pime niisiis otsustasime minna järgmisel päeval uuesti. Hanna magas selle kõik maha. Terve tee lihtsalt tudus oma turvatoolis. Ärkas siis kui panin teda enda autosse tagasi. Peale seda sõitsime koju ja päev läbi saigi.

Järgmise päeva hommikul oli väga magus uni ja ärkasin selle peale üles, et Meelis helistas mulle. Me pidime uuesti Jägala joale minema. Hakkasin vaikselt sättima ja juba varsti me saimegi kokku tanklas. Sõit võis alata. Kohale jõudes me pildistasime. Algselt tegime jopedega pilte ja hiljem pildistasime seelikutega. Ilm oli päris okei, et seda teha. Pildid tulid lahedad. Rauno Stamm’i piltidega saab tutvuda Rauno Photography facebooki lehel siin. Päris palju pilte lisab ka oma instagrami lehele. Link on siin.

Käisime vaatamas ka rippsilda. Väga lahe oli seal peal kõndida. Imelikul kombel näitas waze teed sinnani valesti. Läbisime suure jalutuskäigu läbi golfi väljaku. Kuigi parkla oli üle jõe. Aga sellest polnud midagi, sest värske õhk teeb head. Samuti oli see jalutuskäigu harjutus Dubai jaoks. Siiski oli minul lõpuks nii kopp ees, et tahtsin juba kiirelt autosse. Sellel ajal oli ilm juba väga külmaks läinud. Sõrmed olid suht jääs. Nina tilkus ja veel sada mure oli.

Peale jalutuskäiku sõitsime Viimsisse. Käisime hessis. Ostsime väiksed söögid, et pärast bowlingus tasa teha. Viimsisse me kahjuks ei saanudki. Rahvast oli päris palju. Otsustasime minna Lasnamäele krabi bowlingusse. Seal olime me ainukesed, kuid rahvast tuli juurde ja juurde. Ega ka Hanna pättus tegemata jäänud. Tahtis teha kõrval laua puuvilja vaagnaga üks null. Õnneks sain õigel ajal jaole, et sai vaid ühe pirni lõigu kätte. Muud asjad panin tagasi. Muidu oli kohe näha, et keegi oli pügamas käinud. Karistuseks läks kärusse luku. Ja nii veetis ta seal kuskil 20minutit.

Mulle kohta ei olegi.. 😕

Peale bowlingut läksime me koju. Võtsin paar asja ja sõitsin Marcuse vanaema juurde. Sealt edasi juba Marcuse juurde. Ööbisime seal.

Hommikul oli Marcus tööle läinud. Me jäime siis koju. Vaatasime reisipakkumisi, multikaid, sõime ja peeretasime. 😂 Okei, tegelt lõhkusime natukene Marcuse seina. Hanna tuli suure hooga uksest sisse tuppa, et ukse link läks pauguga vastu seina. Värv tuli maha. Ma ei kujuta ette kuidas Marcus meid välja kannatab, sest varsti on nii, et kui Marcus ühel päeval koju tuleb siis ta kodu on lihtsalt maatasa tehtud. Just selline tunne on mul Hannaga. Küll tool tehtud katki, küll sein.. ükskord võttis ühed kleepsud laua küljest ära.

Räägin natukene ka hommikust. Magan mõnusat und. Mingi hetk kopsib Hanna vastu mu selga. Ärkasin suure ehmatuse peale üles. Ma ei julgenud teise tuppa minnagi, et äkki Hanna on suure pahandusega hakkama saanud. Olin ukse peal kui nägin ühte klaasist konna, mis oli diivani käsitoe peal. Mul jäi kohe hing kinni, sest Hanna oli sellele väga ligidal. See konn oli väga veider kuna tal oli taga vaid üks jalg aga ehmusin algul, et Hanna on teise jala katki teinud. Õnneks nii ei olnud.. Muu elamine jäi terveks. Marcus oli pannud Hannale multikad. Ma olen koguaeg mõelnud, et kas Hanna ärkab koos temaga siis? Või lihtsalt paneb multikad, et kui ärkab siis saab ta vaatama tulla? Kaua ma siis magan kui Hanna on juba üleval? Niisiis kui sa loed seda siis vasta mulle 😄

Marcus tuli koju ja Hanna jooksis ukse peale vastu rõõmustades. Mul on väga hea meel vaadata seda vaatepilti ja hoian meelega end tagasi, et seda vaatepilti nautida. See lihtsalt nii soojendav nagu oleks õnnega valatud 😄

Selle päeva õhtul Hanna läks varakult tuttu. Vahepeal segasid tema magamist benno haukumine ja vali muusika mängimine. Avo tahtis oma sõpradele näidata oma uut helisüsteemi või miskit ja ei mõelnud Hannale. Kui sain Hanna uuesti tuttu pandud siis kirjutas mulle Marilyn. Nad olid minu maja ees ja tahtsid, et ma õue tuleksin. Marilyn, Gert ja Geiro olid. Me rääkisime juttu, Gert sõitis paar ringi ja tundis lumest rõõmu. Neil oli tagavedu.

Koju minnes üritasin kohe magama minna aga ei saanud. Hanna suutis ka 3 kord üles ärgata ja siis pidi ta vahepeal mängima. Niisiis magama saime alles öösel.