Õhtul käisime mänguväljakul. Mõtlesin, et teeme ilusa jalutuskäigu värskes õhus. Läks aga teisiti. Mänguväljakule jõudes tõstsin Hanna liumäe peale ja läksin väheke eemale, et teda siis alt kätte püüda. Kahjuks Hanna tegi sammu tagasi, et istuda ja tal kadus tasakaal. Õnneks oli Marcus piisavalt lähedal, et ta jalast kinni haarata. Usun, et see hoidis tõsisesama paugu ära. Marcus võttis Hanna kohe sülle ja hakkas kussutama. Mingi hetk võtsin ta enda kätte ja panin ta sellisesse asendisse nagu justkui annaksin rinda. Hanna muutus rahulikuks. Ma jäin hästi rahulikuks. Ei tundnud ühtegi emotsiooni. Ilmselt tunnetas Hanna ka seda, et suutis rahuneda.

Kõndisime auto juurde. Hanna muutus uniseks. Ta oli mul süles. Turvatooli panekuga oli ka natukene nuttu. Istusin tema kõrvale ja sõit algas lastehaigla erakorralisse. Rääkisin Hannaga väga rahulikul toonil, et lähme haiglasse ja kontrollime su üle. Hanna muutkui noogutas. Sellel hetkel tundus, et ta oleks justkui kõige rahul ja nõus kõike tegema.

Haiglasse jõudes võtsin Hanna ka sülle ja läksime registratuuri. Andsin Hanna ja oma andmed. Edasi pidime ootama. Pigem nagu “ootama”. Ma suutsin Hannal võtta vaid mütsi peast kui juba sisse kutsuti. Ennast ma riidest lahti ei võtnudki.

Arsti kabinetis Hanna väga elavnes kuna nägi lahedaid mänguasju. Kohe läks nende juurde ja krabas kaissu. Arst rääkis minuga ja vaatas Hannat. Suurt midagi ei tehtud. Keegi isegi ei puutunud teda. Arst ütles, et jääte ööseks haiglasse.

Edasine tegevus oli röntgen. Marcus võttis meie asjad ja mina kandsin Hannat. Jõudsime röntgeni uksetaha ja kutsuti meid sisse. Ka Marcust kutsuti. Panime põlled ette ja pidime Hannat laua peal hinni hoidma. See oli see hetk kus ma murdusin aga samas võitlesin vastu. Väga ränk oli kuulda oma last nutmas ja kinni hoidmas. Õnneks kõik läks väga kiirelt ja hullu jõge ega merd ei tulnudki. Vaid paar väikest vihmapiiska. Hanna aga natukene rohkem kui paar väikest vihmapiiska. Pigem nagu juga 😄

Kiirelt põlled seljast ja asjadega osakonda ning palatisse. Palatisse sisenedes olid juba “omad” inimesed ees. Minu kunagine töökaaslane oma lapsega olid seal. Nad kelgutasid ja lapsel läks jalaluu katki.

Marcus oli meiega seal väheke ja siis juba sõitis poodi, et meile süüa tuua. Jõudis tagasi veidi enne külastamisaja lõppu. Me sõime ja jõime kõik koos. Marcus on ikka nii hea ja hoolitsev meiega 😍

Kuskil kella ~9 aeg läks vist Marcus koju. Ma ei mäletagi enam. Tean, et Hannaga oli väga raske magama jääda. Ta väga palju liigutas ja tegi lärmi. Mina samal ajal pooleldi juba magasin. Koguaeg tahtis juua ja koguaeg oli mingi mure. Kuskil kella 10 aeg tuli arst ja ütles, et röntgen ei näidanud midagi olevat. Väga professionaalne vastus, eksole?!? Mulle küll tundus veidralt. Ja see jäi mind piinama.

Igatahes, mingi hetk ma lihtsalt ei suutnud ja võtsin ta endale kaissu. Ka kaisus ei suutnud ilusasti olla ja tegi lärmi. Kuskil kella 12 aeg jäi ilusasti magama.

Hommikul tegin väikse ärkasimispausi. See oli siis kella 5 aeg, kui panin telefoni laadima. Magasin kella 8ni ja siis tõusin lõplikult. Mõne aja pärast tuli arst. Hanna siis magas ja ütlesid, et tulevad hiljem tagasi kui laps üleval. Hanna tõusis aga kell 9 aeg. Arst tuli tagasi ja vaatas kaugelt last. Ei olnud mingit kontakti ega katsumist. Minu meelest väga veider ja niimoodi meid koju lastigi. Öeldi, et tuleb jälgida nädalakese. Lasteaeda mitte saata jne.

Koju läksime aga bussi ja autoga. See tähendab, et sõitsime bussiga Marcuse juurde ja sealt edasi läksime minu autoga koju. Koju jõudes Hanna rõõmustas väga. Hakkas koheselt mängima.

Lõuna ajal tegi puhkuse. Magas. Peale seda muutus hästi kuumaks. Ma arvasin esialgu, et tekk hoidis teda soojas. Niisiis panin Hanna riidesse ja sõitsime Ülemiste poole. Autos olles jäi Hanna koheselt uuesti magama, mis oli mulle endiselt väga veider.

Olid tekkinud ka tasakaalu häired. Peale Ülemistet hakkasime sõitma Marcuse juurde ja Hanna oksendas. Jäime esimeses võimalikus kohas seisma ja hakkasime puhastama. Peale seda mõtlesime korduvalt kas minna tagasi arsti juurde või mitte. Arvasime, et ei pea minema. Läksime tegime Hanna Marcuse juures korda. Sõime ja õhtul läksin Hannaga koju.

Öö oli täitsa jube. Hanna oksendas mitmeid kordi. Hommikul oli jällegi ergas. Palavikku öösel ei olnud aga tuline oli. Hommikul oli 37.2kraadi.

Lõunast helistasin arstile ja öeldi, et praegu haiglas viirus ja täpselt samamoodi. Oksendab, tasakaaluhäired ja palavik. Kuna Hanna muulajal aktiivne ja tundub nagu terve siis ei palutud uuesti tagasi tulla. Ilmselt sai haiguse haiglast.

Nüüdseks on ka Marcus haigeks jäänud. Mul on iiveldus ja väike peavalu on ka..

Ja seoses instagrami küsitlusega siis Hanna oli see tubli kes sõi kõik ära ☺️