Tänase päeva esimesel poolel olin kodune. Ärkasime ja sõime. Algul oli plaan viia Hanna lasteaeda ja mina kooli. Nii palju siis sellest. Mu telefoni aku sai õhtuga tühjaks. Laadima ma ka ei pannud. See tähendab, et hommikul äratuskella polnud.

Pärast söömist sai Hanna natukene mängida ja mõne hetke pärast kirjutasin Marcusele, et mis ta reedel teeb. Plaan oli esialgu, et kui Marcus läheb reedel kolmandaks tunniks kooli siis saan mina minna hommikul vara passi tegema. Ootejärjekord on tavaliselt pikk siis saaksin vahepeal viibida tema juurde. Marcus aga ütles, et mine täna. Niisiis käisime tegemas passi. Passi järjekord läks suhteliselt kiirelt 14:55 võtsime numbri. Ja tunni ajaga sai asi tehtud. Pildid tulid nii ilusad välja. Kui eelmine kord oma suure kõhuga käisin ID-kaarti tegemas siis see ootejärjekord läks mega aeglaselt. Nüüd aga väga kiirelt.

Mingi hetk muutus Hanna rahutuks. Andsin talle siis telefoni multikatega. Ainuke põhjuks miks ma andsin oli see, et piinlik hakkas kuidas ta nutab ja vigiseb. Muidu ma lubasin endale, et ei anna oma iphone 8 plusi kunagi Hanna kätte. Loodan, et pean seda lubadust edaspidi.

Ta jõudis vaadata mõne video kui juba meie number ilmus ekraanile. Seal taotlust tegemas vaatas Hanna edasi. Kui taotlus oli tehtud, allkiri antud ja minul näpujäljed võetud siis oli aeg kodu poole liikuda. Võtsin siis ilusasti Hannalt telefoni ära ja ütlesin, et lähme koju. Hanna hakkas niimoodi nutma ja karjuma. Kõik vaatasid meie suhtlemist. Niisiis viskas Hanna ennast pikali. Jopet selga ei tahtnud panna. Ütlesin Hannale, et ma lähen ära ja kõndisin minema. Kindlasti mõni arvas, et olen ronga ema. Aga selliste pisikestega peaks olemagi. Lõpuks võtsin ta enda puusa peale ja läksin välisukse juurde. Ta ei tahtnud jopet selga panna. Lihtsalt tõmbles ja karjus. Ma lihtsalt surusin talle jope selga. Hanna karjus ja röökis veel kõvemini. Lõpuks istus sinna maha ja mina tahtsin ära jalutada. Ma jalutasin natukene eemale aga süda ei laksnud väga kaugele minna. Need pilgud. Oeh..

Võtsin ta siis uuesti puusa peale. Kõndisin eemale ja panin uuesti maha. Miks mina pean teda tassima sellise teo eest. Kõndisime eemale ja Hanna viskas uuesti maha ennast. Nii ta siis 5 minutit istus seal. Mina passimas teda. Üks mees käis mööda ja ütles Hannale paar sõna. Ei kuulanud. Hiljem tuli mees minu juurde ja ütles, et külmub niimoodi ära. No muidugi külmub kui sõna ei kuula.

Mingi hetk tõusis Hanna püsti ja hakkas minu poole jalutama. Ma siis jalutasin vastu. Mõne hetke pärast muutis oma meelt ja kõndis oma vanasse kohta tagasi, kus ta enne pikali viskas ning tegi seda uuesti. Nagu täitsa lõpp!!! Mulle aitas ja võtsin ta sealt nagu kaltsu ja panin ta autosse. Ise aga autosse ei istunud. Tema lõugas autos. Mina ise aga rahunesin auto taga. Mõne hetke pärast tulin autosse tagasi ja üritasin Hannale selgitada, mis tema valesti tegi. Ma ei usu, et ta mind kuulas aga kui ta uuesti nii peaks tegema siis ma ta ka jätan.

Ma olin nii kuri, vihane ja õnnetu. Järsku klaasi peale teeb kopp kopp Marcus. Ta tuli jõusaalist. Räägisin talle kõik ära mis oli juhtunud. Taastusin natukene.

Mõne aja pärast läksime Marcuse juurde. Sõime. Ta ema tegi meile süüa. Hiljem küpsetas ka kohupiimapirukaid. Kõik oli väga hea 😊

Meie Marcusega mängisime üht väga lahedat mängu. Seda saab mängida kahekesti. Jõudsime suhteliselt kaugele. Mängu avastas mõni kuu tagasi minu vend Andri. Hanna samal ajal vaatas multikaid. Tegi ka pahandust. Määris kolm korda Marcuse toas seina ära. Lisaks sõi m&m komme nii, et igalt poolt kleepus. Olid käed sinised ja suu ka. See polnud veel kõik. Hanna suutis teha Marcuse nahast toolile augud sisse. Ma ei tea kas siis hammastega või küüntega. Nii aga juhtus. Mul kohutavalt kahju, et nii tooliga läks. Tool väga kena ja mugav. Natukene oli see ka naljakas, et kõik need mured mida Hanna täna teinud on, on just olnud täna.

Marcuse emps ja Hanna vahepeal ka joonistasid. Lõpuks kui ära hakkasime minema siis Hanna tegi väga armsalt Marcuse emale kalli ja ütles tsau. See oli nii nii armas. Alla jõudes kõndisime kolmekesti auto poole- mina, Hanna ja Marcus. Kui auto juurde jõudsime siis Marcus tegi Hanna põsele musi. Toppisin siis Hanna autosse turvatooli.

Sõidutasin Marcuse maja ette tagasi ja siis oli minu kord musi saada 😊 musid kallid tehtud ja sõit võis alata koju. Hanna jäi autos koheselt magama. Koju jõudes viisin süles voodisse. Meie kass on haigeks või hoopis vanaks jäänud. Ta ei suuda enam süüa ega liigutada väga. Avo pani ta praegu teisi tuppa kinni koos vajalike asjadega. Käisin teda silitamas ja musitamas. Peale seda sõin natukene ja tulin ka voodisse pikali. Nüüd ma siis kirjutan seda postitust ja peale seda keeran ka magama. Head ööd! 😊

Leia pildilt Hanna?