Olin terve päev kullerit oodanud nagu eelmises postituses kirjutasin.

Igatahes, õhtul tuli meie uksetaha üks hirmus “kummitus”. Andri jookseb hirmust ülesse ja karjub. Emps ka karjus, et tule alla. No ma siis läksin. Lükati mind siis sinna ukse juurde ja Andri vist tegi ukse lahti. Sisse astus hirmus tont 😄

Okei, okei.. see oli Marcus. Tal oli kõrvits käes ja “meik” tehtud. Tõi meile komme. Ma vist ei näidanud ühtegi emotsiooni sellel hetkel välja. Tegelt see oli väga lahe ja ootamatu. Samuti tegi emps mulle haiget selle lükkamisega.

Mõne aja pärast liikusime me Hannale järgi. Ma ei teinud meiki kuna teadsin, et Hanna hakkab kartma. Nii kui Hanna meile autosse istus peitis ta end minioni taha ära. Hanna nii kartis Marcust.

Mõne aja pärast jäi Hanna tuttu. Me Marcusega võtsime peetri pitsast kaks suurt pitsat ja läksime koju mugima.

Päris õhtul panime kostüümid selga ja läksime jooksma. Käisime mõnes kohas ja see järel läksime koju sööma. Hanna terve tee kõndis, mis oli minu jaoks uskumatu. Isegi käest lahti ei lasknud ega pistnud jooksu. Nii tubli!

Minul oli kõige igavam kostüüm kuna Hanna oleks kartnud mind.

Mõned pildid: