Ma mäletan kui me G lahku läksime siis tahtsin kõik tema asjad ära põletada ja igavasti unustada. Tegin ka tema pärast enda toas remonti, et siin poleks temast mälestusi. See tuli mulle ainult kasuks. See tervendas mu katkist südant. Tänasel päeval saan ma olla õnnelik, et ma ei hävitanud kõike. Ma korjasin oma toast enamus asjad kokku, mis temale või meie mälestustele kuulusid ehk tema kingitud asjad. Panin need karpi. Olen muidugi vahete vahel neid asju vaadanud ja on tekkinud väga kurb meeleolu aga samas mitte. Pigem nagu kõik emotsioonid kokku. Kui aus olla siis olen seda karpi selle aja jooksul vaid kolm korda avanud. Igatahes..

Täna koristasin oma tuba. Mõtlesin, et täna võiks olla see päev, kus vaatan neid uuesti. Nii ma tegin. Enne oli mul viha neid asju vaadates, kuid nüüd pigem rõõmus vaadata. Ma esimene kord tundsin seda tunnet, kus saan oma mälestustest rääkida lõputult. Ma olen väga väga õnnelik, et ei hävitanud neid. Mis on huvitav siis alati kui ma karbi enda ette tõstan siis see oleks nagu kingitus. Ei mäleta sisu. Kui olen enne vaadanud siis ei ole suutnud seda lõpuni ära vaadata kuna hakkab vastik. Mõnda asja ei suutnud isegi kätte võtta. Täna aga suutsin selle ükshaaval läbi vaadata.

Mis ma siis karbist leidsin? Küünlaid, lõhnaõlisi, kreemi, huulepulga, pilte, mänguasja ja mõned riideesemed. Mis mulle aga pisara silma tõi oli üks savist tehtud ese. See oli ühtlasi kõige viimane asi, mis mul karpi jäi. See kõik oli tore, et suutsin selle karbi ära vaadatud. Mul ei tekkinud mingit halba viha meeleolu. Ma tunnen, et mu elu on just nüüd korda minemas. Ma olen rahul praegu kõigega. Ma tunnen rõõmu. Mul ei ole enam masendust. Ma saan tänada ees otsas Marliisi. Just tema oli see inimene kes viis mind kogemata kokku inimesega, keda vajan kõige rohkem oma kõrvale. Just tema on mulle andnud palju. Tunda elust rõõmu ja elada hetkes. Mitte tulevikus ega minevikus. Ma näen ennast palju rohkem, ma oskan ennast väärtustada ja oskan end armastada. Mu süda pole enam katki. Aitäh sulle Marcus :* Oled mulle väga kallis! ❤

Kokkuvõteks.. Igast hetkest õpid miskit! Sa ei pruugi seda kohe näha, kuid võid mõne aja pärast seda märgata ja tunda. Pole vaja kõike hävitada. See aitab meenutada, mida oled õppinud ja läbi elanud.

Mälestustekarbi tahan kunagi kinkida Hannale kui ta piisavalt vanaks saab. Eks näis!

IMG_0185.JPG