Oleme vahepeal olnud väga palju kodust ära just päevasel ajal- käinud rannas, mänguväljakutel, poodides, rattaga sõitnud, jalutamas ja niisama olnud. Ühtlasi tahan teile ka üht uudist rääkida. Sellest aga veidi aja pärast.

Seoses siis ranna juttudega. Sellel suvel oleme käinud rannas vaid loetud korrad. Päris kurb tegelikult. Aina rohkem ma mõtlen, et peaks selle ilma juurest ära minema. Igatahes sellel suvel olen ma vast käinud 7 korda rannas. Hanna on 6 korda.

  1. Pirital- läksime minu autoga. Parkisin auto veel suurepäraselt kitsasse külgboksi.
  2. Pirital- käisime koos Sandriga jalutamas.
  3. Kuskil Cätuga ujumas. xD
  4. Pärnu rand- olime Hannaga kahekesti.
  5. Pirital- käisin Marcusega jalutamas.
  6. Rohuneemes- pidin pärast empsi autoga tagasi sõitma, mis oli väga jube. Vajutasin alati liiga palju gaasi. Rannas nägime luige pere koos nelja pojaga.
  7. Viimsi kandis aga seal oli päris kivine.

Hetkel mulle küll rohkem ei meenu. Aga siiski, seda on minu jaoks vähe. Mina tahan sooja liiva ja mõnusat merevett.

Viimati ostsin endale musta seljakoti, kampsuni taolise asja ja ühe pluusi. Kõik tulevad weekendile kaasa. Praeguse seisuga on mu autos kaks/kolm kohta. Samuti on veel majutuses kohti, no mingi 5/6 kohta. Soovib ehk keegi meiega kaasa tulla? Meie all mõtlen seda, et Hannat ei tule.

Minu polar a360 on ikka kasu küll. Olen saanud siiani päeva aktiivsuse kätte. Laadinud veel ei ole. Tänasest on terve nädal vastu pidanud aku. Alguses olid mul ka teated sees. Mingi hetk kell ei tahtnud enam ühendada. Ei viitsinud ka jännata sellega ja jätsin selle sinnapaika. Teateid nagunii ei hakka kasutama kuna telefoni aku saab mul kiiresti tühjaks. Suvisel ajal on mul ekraan alati põhjas, et miskit näha.

*

Täna ei tahtnud Hanna üldse rõud peale magama jääda. Ta lihtsalt röökis ja röökis. Mul viskas juba närvi nii üles, et ei teinud karjumisest välja. Tuulutasin oma mõtteid. Siis võtsin ta koos reisivoodiga tuppa ja üritasin teda uuesti magama panna. Noup, ikka ei saanud. Lõpuks jätsin ta tuppa vähekeseks karjuma. Tagasi minnes niuksus voodis. Nii kurb oli seda vaadata aga no mis teha kui on tuduaeg. Võtsin ta siis sealt voodist välja ja kaisutasin teda ning rääkisin rahulikult temaga miks just nii selline olukord oli. Tundus, et Hanna sai aru sellest. Ta nii hoolega kuulas mind. Andsin talle musi ja läksin ise eemale.

Oeh, teate kuidas ma igatsen seda aega kus on vaikus. Viimasel ajal oleme koguaeg ringi tõmmelnud ja Hanna on maganud kas kärus või turvatoolis. Nüüd on selline vabaduse tunne. Oeh. Nii mõnusss

*

Nüüd uudise juurde. Minul sai just täis 200 blogi postitust. See on vähe aga minu jaoks siiski on mingi number. Juhuu! Plus kui ilm lubab siis sooviksin korralda väikse grilli ja morsipeo. Kui ka sina tahaksid sellel osaleda siis anna mulle sellest teada. 🙂

Kindlasti ärge unustage meile follow panna!

Instagram: eluhannaga