Käisime reedel kinos empsiga. Käisime vaatamas ühte kurba filmi. Loomaaedniku naine. Kes pole veel vaadanud ja tahab minna siis ärge edasi lugege 😄

FILMI TUTVUSTUS (võetud viimsi kino kodulehelt)

Tõestisündinud lugu töötavast abikaasast ja emast, kellest sai II maailmasõja ajal sadadele kangelane. Varssavi loomaaed õitseb Antonina Żabińska hoole ja tema abikaasa dr Jan Żabiński juhtimise all. Jan ja Antonina on aga rabatud, kui sakslased nende riigi vallutavad, ning neid sunnitakse kuuletuma Kolmanda Reichi määratud peazooloogile Lutz Heckile. Toimuva vastu võitlemiseks asuvad Antonina ja Jan salaja vastupanuliikumisega koostööd tegema ja kavandavad plaane, et päästa Varssavi getoks muutunud paigas elajaid. Antonina seab seeläbi enda ja ka oma lapsed suurde ohtu.
Film oli tõsiselt väga kurb. Näidati algul milline ilus elu oli seal algselt. Antonina väga armastas loomi. Ta läks appi ka elevandi pojale, kellel oli hing kinni jäänud sündimise tagajärjel. Õnneks ta elu päästeti.

Peale pommitamist oli loomaaed väga õudne. Paljud loomad surid. Paljud loomad said ka tänavale. Laipu veeti kokku ja maeti maha. Antonina oli väga kurb sellepärast. Kuna Jan oli tööle läinud ja Lutz oli neile külla tulnud siis Antonina otsustas alles jäänud loomaaia loomada üle. Otsus oli loomad viia Saksamaale. Seal pidi olema neil turvaline, kas seda ka oli, ei tea. Jan oli tige koju tulles selle otsuse üle. 

Kui Lutz oli saanud kõrgema positsiooni siis lasi teistel inimestel loomaaias alles jäänud loomad maha lasta. Loomaaed taheti kinni panna. Kõik juudid võeti koondulaagrisse. Viidi getosse. Kuna Jan ja Antonina tahtsid juute aidata siis töötasid kavala plaani välja. Nad hakkasid pidama seafarmi. Getos alles jäänud toit läks siis nende farmi. Aga igakord kui nad toitu tõid siis tuli ka paar inimest kaasa. Nad peideti sinna sea toidu sisse. Nii nad pidid õhtuni olema seal kuniks seafarmist valvurid ära läksid. Siis said nad minna järgmisesse peidupaika. 

Mõni inimene sai järgmisel päeval juba uue elu peale kuid mõni pidi olema ka seal aastaid.

Lutz ja Antonina vahel tekkis mingi väike säde. Pigem Antonina mängis kaasa kuna arvas, et Lutz saab teada mida nad teinud on. Ühel korral kui Lutz oli neil külas siis all peidikus nägi üks laps paha und ja seda oli kuulda. Antonina ei osanud muud teha kui Lutzule läheneda ja kõrvu kinni hoida. Lutz õnneks midagi ei kuulnud ega aimanud. 

Ma rohkem edasi ei kirjuta, sest sul oleks seda filmi siis väga igav vaadata.

Peale kino läksime me vanaema juurde kuna vanaema hoidis Hannat. Õigemini vanavanavanaema. Olime veits seal ja rääkisime juttu. Ma sain peale seda Kristjaniga kokku. Oma autost võtsin Hanna turvatooli ja käru ning panin Kristjani autosse. Emps läks minu autoga koju. Me aga jalutasime ja hiljem sõitsime ringi. Ükshetk kirjutas Jaanika mulle, et teeks miskit. Nii sai ka tehtud. Käisime ära Kuusalus. Hanna ikka ei tahtnud magama minna. Isegi peale Kuusalu ei jäänud magama. Lõpuks kodus sain ta tuttu. Aega läks aga asja sai. Emps jäi Hannaga. Meie kolmekesi läksime linna. Kristjanil tuli uni ja ta jätis meid kahekesi. Käisime ka ühes baaris. Nägin seal ühte tuttavat. Meiega trippis üks poiss kaasa. Nime enam ei mäletagi. Igatahes lõpuks läksime ühe inimese pärast kolme. Olime seal veits ja tulime kõik koos koju. See poiss kes meiega kaasas oli läks “taksoga” edasi minu maja eest. 

Sellega see õhtu lõppes. Õigemini jah, kell 10 sai magama. Mina ei läinud magama kuna Hanna mingi hetk ärkas ja pidin temaga olema. Teised rahulikult magasid. 

Sellepäeva lõpus olin ma nii väsinud, et läksin kell 9 magama koos Hannaga. 

Pühapäeva hommikul- õigemini. Ma ei saagi sellest kirjutada siia siis ühele ei meeldi, et ma seda teen. Ma austan G soovi ja ei kirjuta temast rohkem midagi.

Käisime me tervishoiu muuseumis. Seal oli ajutine näitus “Loomulik surm”. Kui ma olin seal kuskil poole peal hakkas mul hirmus ja tunne kuidas pisar tahab silma tulla. Muidu oli väga lahe. Ma pole seal ammu käinud. Kui ma kunagi käisin oli hoopis teistsugune. 

Hiljem käisime söömas Golden Dragon’is. Toit oli väga vürtsikas. Saime ka ühe toidu tasuta kuna see tuli valesti. Lisand pandi valesti. Tuli riis kuid me soovisime friikaid. 

Hanna uus voodi sai ka omale koha. Esimesel ööl magas ta oma voodis ilusasti. Mingi hetk muidugi tõstsin kaissu kuna Hanna ärkas. Teine öö ehk praegu enam ei suutnud. Kohe tuli kaissu ja nüüd ta ongi mul kaisus.

Mu toas pandi kaks riiulit ülesse. Ostsin need maximast. Samuti ostsin kolm karpi. Karbi hind keskmiset oli 1,70€ tükk. Riiuli hind oli 4,60€/tk. Ostsin ka prügikasti kuna eelmine suutis kuidagi katki minna. Aa, jaa ühel päeval ostsin ka voodipesu ja ühel päeval ostsin ma lina. Enne muidugi ostsin lina. Nüüd ongi selline kombo. Kummilina ja sealt voodipesu komplektist on tekikott. Hannale kavatsen teha sellest komplektis olevast linast tekikoti siis on vägev sobivus. Muidugi on ainus probleem selle juures see, et linal on ainult üks muster kuid tekikotti saab kasutada mõlemat pidi. Ühel pool on üks muster ja teisel pool teine. Kui mõõtude poolest sobib siis saaksin teha ka padjapüüridest Hannale tekikoti. Need on hiiglaslikud. Igatahes kui see valmis mul ükskord saab siis teen sellest ka pilti. 

Mõni klõps sai ka tehtud: