Tere jälle kallid blogilugejad!

Räägin vahelduseks oma tegemistest. Pole väga jõudnud siia enam trükkida ja kõik on jäänud kuidagi tahaplaanile kuid üritan seda viga tõsiselt parandada..

Niisiis alustan otsast. Esmaspäeval käisime me Hannaga pop-up kohvikus kus oli enamasti detsembribeebid koos. Jõudsin sinna õigeks ajaks. Imekombel! Tavaliselt jään ma alati hiljaks. Hanna algul lapsi kartis ja ei tahtnud väga nendest välja teha. Lõpu poole nägi ta ühte poissi ja läks teda kohe kallistama. Huvitav kas sellepärast, et see poiss tuli lähedale mulle ja see oli nagu hoopis lüke, et mine ära või oli see siiras kalli. Vahepeal tundus nagu kalli moodi kuid arvan, et tuli ikka armukadedus. Seal veel ka oli toitlustus ja oli salat koos maitsva koogiga. Mulle väga meeldis ja usun, et Hannale meeldis ka. Meie igatahes jäime üritusega rahule.

Tegime hiljem ka suure grupi pildi kuid turvalisuse huvides ma igaksjuhuks ei lisa pilti. Mine tea kes veel kohtuse saadab mind (see oli väike nali, tean isegi mis valesti tollel hetkel tegin).

Käisin ka vanavanaema juures ära. Olin seal veits ja käisin apteegis kehakoostist määramas. Kõik oli normis ja korras.

 

Edasi läksime me Anyaga Maardusse sööma pitsat. Käisime ka postkontoris. Andri sai oma ämblikmehe kostüümi. 


Ja selleks päevaks oli kõik.

Teisipäeval jäi G* Hannat koju vaatama ja mina sain käia üle pika aja ratsutamas. Sellel korral käisin ma teises tallis. Ma sain nii suure hobuse, et see hirmutas mind täitsa ära. Ma ei suutnud algul kuidagi hobuse selga saada. Täitsa häbi oli. Mind pandi teise kohta hobusega sõitma, et ma harjuks. Kindlasti proovin paar korda veel käia ja otsustan kas see ala jääb ikka minu alaks. Peas vahepeal jooksnud ka teised mõtted kuid ma ei tea veel..

Vahepeal käisime ka G* piljardis. Mulle väga meeldis. Samal päeval jamasin ma ka parkimis äppiga kuid asi sai siiki lahenduse ja ma hiljem unustasin selle kinni lülitada. Õnneks oli odav hind seal ja palju juurde ei tiksunud. 

Ükspäev sain ka Anettega kokku. Ta joonistas mulle tattoo kavandi, mis ma siin blogis vahepeal rääkisin. Postitust saab siit lugeda. Sellel päeval joonistas seda mulle käepeale. Mulle väga meeldis ja panin järgmiseks päevaks aja kinni. 


Nüüdseks ilutseb see mul käepeal. Käisin siis seda täna tegemas ja selline on lõpp tulemus. Üldiselt olen rahul kuid kui norida siis leiab alati miskit. Kuid jah, mina olen igati rahul ja see ju kõige tähtsam. 


Hommikul siis ärkasin ja tuli hull närv sisse. Mina ei suutnud sõita autoga. Lasin empsil sõita. Mina ühtlasi istusin ka esimest korda oma autos kõrval. Päris imelik oli see vaade. 

Ma koguaeg arvasin, et raudselt kui sinna jõuame siis ma ütlen empsile, et tee enne kuid seda ei juhtunud. Ma tõesti tegin tatoveeringu esimesena. Emps oli peale mind. Kuid kuidas oli see tunne kui tehti? Ma ausalt öeldes tegin sääsest elevandi. See valu pole nii hull. Suurema ajast vaatasin kuidas see nõel songib mu kätt või kirjutasin facebooksi telefoniga. Valus oli küll kuid suurem ja teravam valu oli kohati. Mina ise arvasin kui sinna läksin, et mina hakkan nutma kuid seda ei juhtunud. Mis mind kurvaks tegi oli see, et tint ei tahtnud väga minu naha peale jääda. Ta tegi väga palju kordi üle, et mingi tulemus tuleks. Kokku mulle tehti 2,5h koos ühe pausiga kui mõtlesin välja kuidas teha teksti. Ajaliselt pidi algselt minema 1h plus ettevalmistused ehk sirka 20minutit. Aga lõpuks see tehtud ja ootab paranemist.

Empsi tattoost on mul ainult kavandist pilti kuid kuidas päriselt jäi ei ole jõudnud veel teha.


Hanna ja Andri olid senikaua vanaema juures. Hanna veel päeval kordagi ei maganud. Niisiis pidin õhtust veetma ka autos. Ühtlasi sain ka sõbraga kokku. Nägi esimest korda Hannat. Hanna nägi ka välja nagu räpakoll. Oli shokolaadi vanaema juures söönud. Mina ei poolda seda kuid kõike ei saa ka jälgida mida seljataga tehakse. Igatahes oli nägu natukene rökane. Samuti kui ma juukseid värvisin siis suutsin Hannale kogemata ühe tilga pähe tilgutada. Värv muidu meeldib 😊


🤗