Hei!

Hommik algas ühe suure tüliga. Mu vanemad suutsid minna just nüüd tülli. Päev kus peaks aega veetma perega ja olla õnnelikult, unustada mured ja keskenduda jõulurõõmule. Mul on täiesti see kadunud. Nad läksid tülli mingi kapi pärast. Terve see aeg on nad lihtsalt vaielnud ja karjunud. See tekitab minus ebamugavusi. Läksime siis vanaema juurde ka ja juba vanaema ja vanavanaema suutsid tülli minna. Mis inimestel viga on?!? Nagu kas ei või üks päev vait olla ja lihtsalt rõõmu tunda. Samuti koju tulles, jälle avo ja emps õiendavad. Tore tore.. Lõpuks karjuti ka minu peale kuna ei võtnud koha tolmu. Hull närvi pundar kõik siin. Selline tunne, et läheks lihtsalt kuhugi ilusasse kohta ja istuks maha. Koju ma igatahes jääda ei taha. Niigi masendav ilm ja nüüd ka kodus masendav keskkond.

Päev kus peaksid kõik särasilmsed olema on täiesti läbikukkunud. Mina igatahes üritan oma tuju tõsta ja lähen minema kodust. Mul ju nüüd auto on ja üllatus, üllatus.. jõuluvana oli mul ratta ära vahetanud ehk nüüd saaan sõita ka 120ga 😄 okei, ma ei sõida ikka sellistel kiirustel 😄

Teile kõigile armsatele blogilugejatele soovin ma südamlikke jõule ja väärtustage lähedasi.. ehk ei pea te ka siis üksinda jõule veetma 😄

Mina nüüd Vanalinna jalutama ehk saan ka jõulurõõmu.. 😊

Edit: Käisin siis Vanalinnas jalutamas ja seal oli tõesti väga ilus. Nii jõulune tunne tuli. Kui linna sõitsin siis kuulasin ka jõululaule ja tagasi  sõites kuulsin ka jõululaule. 



Kodus olles tuli ka jõuluvana




Eelmise aasta jõuluvana pilt kah 


Hanna sai kaks nukukest, trummi ja väikse raamatu. Mina sain sukapüksid, küünelaki, huulepulga, kalendri piltidega ja autorehvi. Jõuluvana pani ise alla ka selle. 

Kalendritega oli nali ka. Avo kortsutas minu kalendri ära ja istus selle peal, et see täitsa kortsus. Mina ka lõhkusin ta kalendrit kogemata. Jalaga kortsutasin seda kuna see oli maas ja ma ei näinud seda. 

Sõime ja nüüd lähme tuttu.

🤗