Räägime natukene kehakaalust. Enne Hannat kaalusin ma 58kg. Seal see kaal seisis. Ükskõik mida ma sõin ja ükskõik kui palju ja mis ajal. Kuna rasedus hakkas mul üsna okseralliga pihta siis selle okserall lõpuks kaalusin ma täpselt 50kg. Ei rohkem ega vähem. Sünnitama minnes olin ma mõned krammid puudu 90kg. See on ühtlasi väga kohutav ja kriitiline. Raseduse lõpuks võib naine võtta juurde maksimaalselt 25kg. Peale seda peab tegema kõvasti trenni, et kaal ei läheks üle selle. See koormab keha väga hullusti.  Kõvasti trenni all ei mõelnud nüüd jõusaali. Just rasedatele mõeldud gruppe näiteks ujumine, vesiaeroobika ja jooga. Just midagi rahustavat ega kiiret. Siiski rase naine ei tohi ennast üle koormata. Kahjuks ma ei jõudnud nendest mitte kuhugile. Käisin vahepeal lihtsalt ujumas kalevspaas. 

Sünnitusmajast välja minnes jätsin ma sinna 4kg maha. See tähendab, et peale sünnitust kaalusin ma ~85kg. Ma olin võtnud nii palju juurde ja maha läks kõigesti 4kg. Mul oli raske endaga hakkama saada. Väsisin kiirelt ja tundsin ennast kui rasedana. Maht oli mul otsas.

Minu taastumine võttis väga kaua aega kuna olid probleemid Hannal rinda saamisega ja palju muid probleeme mis olete ehk siit juba lugenud. Öeldakse, et mida kauem laps rinda saab seda kiiremini naine taastub. Miks nii? Ma ei oska sellele teaduslikult vastata kuid tean, et kui laps sööb rindast siis see tekitab emaka kokkutõmbeid ja sellest see kõht läheb ka väiksemaks (tõmbub kokku). Sellepärast see imelik surina moodi pigistav tunne tekib kõhtu kui laps rinnal. 

Nüüdseks kus sünnitusest aasta möödas on jäänud minna veel 4kg, et saada oma “vanasse” vormi tagasi. Mis on enda jaoks päris üllatav. Mida rohkem ma mõtlen aasta tagusele minale seda rohkem mul süda pahaks läheb. Niisiis ütlen teile kõigile.. Palun piirake raseda naise söömiseid. Ma tean, et isud tulevad ja need on kohutavad. Ma raseduse aeg olin nii isukas, et ükskõik mis mulle ette pandi ma sõin selle ära. Ma teinekord sõin ennast nii üle, et nutsin pärast kõhuvaludes. Minu lemmikuks osutusid krõpsud nacho cheese balls krõpsud. Ma võisin neid mitmeid pakke sisse õgida. Nii, et ärge imestage miks ma nii rõve välja nägin 😂


Kui leian oma läpaka laadija siis üritan teile tuua ka oma poolse näite pildina, milline nägin välja peale sünnitust. Hetkel siis pildid enne rasedust ja peale rasedust

Pilt tehtud ~2 aastat enne sünnitust


Pilt tehtud hiljuti

Tahan teile ka rääkida sellest kui laps ei söö piisavalt rinnast. Niisiis laps ei saa vajalikku toitaineid kätte. Lapse kaal võib minna alla. Samuti saab anda lapsele seda rinnapiima asendajat (rpa) ehk kunstpiima kuid see ei ole ikka see sama kui oma ema piim. Hanna kaal aina langes ja langes kui otsustasin vastu võtta rpa võimaluse. Hannal oli ka kollasus väga suur. Oleksime ääre pealt läinud ravile lampide alla. Kuid kui kunstpiika hakkas sööma siis Hanna kaal hakkas kasvama nagu mühinal. Kuna Hanna oli nii halb tissisöödik siis mul pikalt käis see trall kus mul rinnad lihtsalt “plahvatasid” piimast. Mul lihtsalt voolas seda piima. See oli ühtlasi nii rõve tunne aga samas parim tunne 😂 Samuti nii kui hakkasin mõtlema, et peaks Hannat söötma siis juba hakkas voolama. Nii kui kuulsin lapse nuttu siis juba hakkas voolama. Põhimõtteliselt koguaeg voolas 😄 Üritasin ka võimalikult palju välja pumbata piima kuid see pika peale oli väga tüütu ja valulik. Mu rinnapiim tundus ka väga lahja olevat. Kui olin pumbanud välja 120ml siis Hannale jäi seda väheks aga alati kui tegin rpa siis seda suutis ta juua vaid 50ml. Mis on veidi rohkem kui poole vähem. 

Kuskil kolmanda kuu pealt Hanna otsustas enam mitte süüa kuna üks nibukaitse mis sünnitusmajast kaasa anti kadus kuhugile ära. Õigemini Andri peitis selle ära. Küll ma proovisin osta samasuguse uue ja kasutada teisi firmasi. Mitte ükski ei aidanud. Leidsin siis kuskil nädala pärast üles selle ja selle ajaga oli Hanna jätkuvalt loobunud. Ma olin väga kurb, sest piima mul ju mõnes mõttes oli. Andsin siis ka rpa juurde peale rinda. Kui Hanna oli jätkuvalt loobunud siis üritasin ka väljapumbata kuid kui ma stressasin nii palju jäi piim lõpuks üldse ära ja enne seda muutus see väga imelikuks. 

Tagant järgi mõeldes siis Hannat ei pandud sünnitusmajas kohe rinnale ja ma ei julgenud ka kohe sellest nagu rääkida või öelda. Hanna sai esimest korda rinda ~2 tundi hiljem sündi ja algul ta ei saanud ilusasti kätte. Lõpuks toodi mulle abistab abivahend nagu nibukaitse ja sellest ta sai väga ilusasti kätte. Ma võibolla oleks pidanud teda rohkem sundima ja mässama rinnaga, et ta sööks aga kuna esimene laps ja keegi ei aidanud ka siis ma tõesti ei osanud kuidagi sundida. Tundus alati, et sai kõhu täis. Ooo ja kui haiglast tulime ära siis tekkis mul piimapais ehk rinnad olid kivi kõvad ja hellad. Aitas külmkapist pärit kapsas. Leevendas päris korralikult. Sellest tuli ka mõte, et äkki ma ikkagi ei söötnud Hannat korralikult kuid lohutan ennast sellega, et see piimapais peaks tulema igalühel…

Võimalik, et teil on nüüd väheke aimu sellest mis toimub ja mis toimuma hakkab

🤗