Tänane hommik hakkas täiesti tavaliset. Ma olin muidugi läinud kell 4 öösel magama ja ei suutnud oma silmi väga lahti teha. Kui ma silmad lõpuks avada suutsin siis läksime Hannaga alla sööma. Noh teate juba isegi kuidas meie hommiku poolik hakkab. Sööme putru ja pärast Hanna mängib oma asjadega. Mul nagu täiesti mälu auk hetkel, sest ma ei pea mida ma peale seda tegin või mis teised mu kõrval tegid..

Igatahes käisin ma ära postkontoris ja sain uued tooted kätte. Sinna minnes ja sealt sõites jääb mulle teepeale kaks raudtee ülesõitu. Kokku neid edasi tagasi siis neli. Igatahes kui ma tagasi tulin ja olin niinimetatud neljandat ületamas siis ma kummalisel moel nägin rongi ja ma panin pidurid blokki. Mis te arvate kas ma ikka päriset ka nägin rongi? Ei ma nägin mingit viirastust. Mu selja taga oli veel auto. Ma ei kujutaks ette kui ma oleksin teinud avarii sellepärast. Ma nagu nii ehmusin ja ma ei suutnud sõita edasi. Ma jäin seisma ja mul läks rahunemise peale päris kaua aega. Ma nägin seda rongi nagu väga selgelt. Ma jõudsin veel mõelda, et huvitav miks see lamp pole läinud punaseks plus ma nägin nagu vastassuunast auto jäi ka seisma. Tegelt ta võttis hoogu maha kui ma nüüd tagant järgi mõtlen või ma ei teagi.. See tunne mis mind valdas sellel hetkel oli metsik. See oli kõige õudsam tunne kuna suutsin selle ajaga mõelda nagu sada mõtet. Ma just hiljuti leidsin facebookist mingi video, kus rekka hakkab üle raudteed sõitma ja viimasel hetkel lähevad need puud alla. Rekkajuht suutis nii palju mõelda ja tegutseda, et veidi edasi sõita. Kõik tema koorem oli sodiks ja see juht jäi nagu väga napilt ellu. Võib isegi öelda, et see oli sentimeetrite mäng. Mul kahjuks seda video linki pole panna. See väga hull video. 

Õhtupoole siis tegelesin veidi müümisega ja koristasin ka oma tuba. Ma juba nii tahaks omale voodit. Ma ei taha enam magada maas madratsiga. Ma juba nii unistan sellest ja loodan, et ehk hiljemalt veebruariks saan ma endale voodi. Siis vaja kardinad ja pildid seina panna ja valma 😊

Mõtlesin ka vahepeal seda, et Hanna oli nii tubli ja magas oma voodi ööund. Nii kui ta jäi haigeks ja ma magasin hoopis Andri toas siis sellest ajast peale Hanna ei ole tahtnud oma voodis magada. Ta on jäänud sinna pika karjumise peale magama ning ikkagi öösel ärganud ja kaissu tahtnud. Lubasin endale, et hakkan tegelema sellega täpselt siis kui Hanna saab 1 aastaseks. Täna aga sai mul villand, et Hanna koguaeg mu otsas rongib. Ma üritasin rahulikult mängida telefonis kui tema ronib ja küünistab. Samuti hammustas mind rinda. Tal see, et kui ta magama jääb siis ta sipleb ennast magama. Kui ta oma voodis jäi ise magama siis tal vaja mingit mänguasja mille otsas rügada. Koguaeg kui minu kaissu jääb magama siis olen see mina olnud. Nagu enne mainisin tegin oma elu lihtsamaks. Panin Hanna oma enda voodisse ja ise keerasin selja. Natukene tegin pai ja jäigi magama. Ma arvasin algul, et see veel raskem aga noh kuidagi sai hakkama. Alati muidugi öeldakse, et katsu see kolmas päev hakkama saada ja siis kui saad harjub laps ise ära. Kui ei saa siis otsast peale läheb. Mina võin seda kinnitada! Nii ongi, olen üritanud teda magama saada oma enda voodisse aga siiani tulutult.

Muidu tahtsin ka seda kirjutada.. üks tüdruk kirjutas mulle facebooki, et mu blogi on nii hea lugeda. Mu blogi pidi tegema talle positiivselt sooja tunde. Väga väga armas oli seda lugeda ja aitäh Elizabeth nende ilusate sõnade eest! Mul tuli ausalt pisar silma rõõmust. Ma olen väga tänulik ja loodan, et saan sind edaspidi positiivselt rõõmustada oma blogi postitustega ning siinse auraga. 😊

See ei ole veel kõik. Kindlasti minge meie facebooki lehele ja pange meeldiv ning ärge unustage jälgida, sest teen seal ka live videosi. Hannelisel on lehe nimi. 😊


Kaks rõõmupalli peavad homseks puhkama välja. Homme vist kooli sööma 😆

Mis viirastusi te olete näinud?



Ilusat neljapäeva!

🤗🤗