Oleme G-iga päris palju tülitsenud. Meid ajab nagu iga asi kurjaks. Mulle ei meeldi, et G käitub lapsikult. Vahel tunnen, et Hannaga on ka kergem koos elada kui G-iga.

Viimati läksime niimoodi tülli, et ma ei tahtnud enda telefoni talle anda ja me läksime kaklema minu vanemate ees. Lõpuks võtis mu emps selle telefoni ära ja G haugatas talle, et ta selle talle annaks. Lõpp oli see, et ma palusin tal välja kolida aga seda ei juhtunud. Ta ütleb, et ta ei lähe kuhugile ja siiamaani on see ka jäänud nii.

Tema läks peale seda peole oma sõbradega ja mina jäin Hannaga koju. Niimoodi on olnud juba kaks korda. Mina tahtsin minna laupäeval välja koos sõbrannaga ja tema poisiga ning mingi teine sõber oli ka neil kaasas. Igatahes lõpuks ma ikkagi sain välja ja täitsa tore värskendav tunne oli peale seda.

Ma ei ole aru saanud mida ma tahan. Ma tahan kõigest, et G oleks normaalne kutt mulle aga ta pole seda. Ükskord ma lugesin ta facebooki ja ta oli sõbrale kirjutanud kui me tülli läksime, et ”lissu ema ja lissu arvavad, et ma tahan lissule peksa anda sest lissu on mingit sitta rääkinud talle. Usub oma skisost tütart”. Kas see on normaalne jutt tema poolt? Miks ma oma emale kõike olen rääkinud? Sest, et ma ei tunne G-i kõrval ennast turvaliselt. G-ile ei sobi kõik hääletoonid ehk kui vale hääletoon lähme tülli või ei vastata mulle. Bullshit juttu ei tohi ajada ehk siis kui räägin talle midagi mis teda ei huvita on bullshit ja küsib minult, et miks ma räägin seda. (Enam pole seda juttu tulnu). Ma vahepeal kardsin ka seda kui ta läheb mu selja tagant mööda siis virutab millegiga. Pigistasin silmad kinni.

G on hullult kontrolliv inimene. Ta ei suuda usaldada mind samamoodi mina ei suuda usaldada teda. Ta on nii ebakindel ja see viib meie suhtluse metsa!!