Käisin koos emme, Avo ja Andriga ultrahelis. Uuriti siis kaelavolti ja siseelundeid. Uuris tükk aega ja küsis, kas te juba teate kes tuleb? Mina siis tagasihoidlikult ütlesin, et ei tea. Süda peksis räigelt. Pliis ole tüdruk, pliis ole tüdruk. Seejärel ütles Ta rõõmsalt tüdruk. Mul lihtsalt pisarad jooksid ja ma olin nii õnnelik. Ma kunagi tahtsin endale  pisiõde ja nüüd sain endale oma “pisiõe”. Uskumatu!

Hiljem läksid kõik teised välja ja vaadati uuesti läbi. Ütles, et on 100% kindel, et tüdruk. Ma ei tahtnud algul oma kõrvu uskuda ja see ei jõudnud mulle kuidagi kohale. Peas käisid mõtted.. Mina saan emaks?!? Ma saan tütre?!? Ta hakkab mulle kunagi emme ütlema?!? Kas see on tõesti reaalne??? See tõesti minuga praegu juhtub? Tõesti minu sees kasvab väike inimene? .. Igatahes lubasin ma endale, et ostan Hannale siis esimese kleidi ja sokid. Läksime siis Ülemiste ja Hanna sai oma esimese kleidi ning sokid. Muud riideid saime ka tuttavatelt 😊

Oeh kuidas ma ei suuda ära oodata millal Hanna tuleb.. 

Meie esimene käru Hannale oli selline. Ostsime selle enne kui saime teada kumb tuleb