Ma räägin siis oma hobuse armastusest. Mulle on ennegi hobused meeldinud ja oled karjamaal nendega kohtunud. Millalgi hakkasin käima Rebala Tallis ratsutamas. Sealt ma leidsin pisiku ja ma armusin seal oma ponisse. Peale seda hakkasin seal tihendamini käima. Ma alustasin ratsutamist Jogy-boy’ga. Ma olen proovinud veel teistega sõita aga ikkagi ma olen kiindunud ainult temasse. Tema on üle kõige. Ta isegi naeratab väga armsalt. Sellel ajal oli mul koolis õppimine läinud alla ja mu ema keeldus temaga kohtuda. Ma olin väga kurb ja igatsesin teda. Kindlasti mõtled, kuidas saab mingit looma niimoodi igatseda aga tegelikult saab küll. Mõtlesin siis, et ma annaks kõik, et mu ema jälle lubaks aga see pole lihtne.

Ma olen unes näinud, et Jogy on jäänud haigeks ja ma olen läinud sinna talli, istunud sinna boksi maha ning ta on pannud oma pea mulle sülle ja ongi kõik. Igakord ma nutan selle peale. Kuid nüüd ma rääkisin ühe väga toreda inimesega sellest kuna talle endale meeldivad ka hobused ja ta perel on tall saaremaal. Igatahes rääkisin ma sellest unenäost ja ta ütles, et see ei pruugi midagi sellist tähendada vaid see võib tähendada nagu meie vahel kaob midagi, ei näe nii tihti või midagi sellist. Peale seda ma rahunesin. – Eelmisest blogist võetud. Kuskil 3 kuud hiljem müüdi hobune maha. Niisiis unenäod täituvad ja veel kuidas.

Ma mäletan veel selgelt oma esimest trenni. Ma kukkusin siis aeglaselt hobuse seljast maha. Tädi lapsed käisid ka seal tallis ratsutamas. Nüüd nad kuskil mujal. Kippen on nüüdseks Eesti meister ja tal oma hobune- Luka on nimi. Vähe kade ei olnud. Igatahes see kukkumine polnud üldse valus ja ma ratsutasin oma armsamaga, Jogyga. Kohe alguses ma tundsin tema vastu sädemeid. See trenn läks kiirelt ja kõik oli nii lõbus. Paari päeva pärast läksin uuesti trenni ja siis mind lasti vabalt ratsutada. Esimesel korral olin nii öelda korde küljes.

Kui mu ema mind ükskord vaatama tuli siis ma kukkusin väga valusasti. Ma ei oleks midagi tähele pannud, et mul valus kui mu emps ei oleks tormanud minu poole kuid see ei jätnud mu teekonda pooleli kuniks Hanna mulle kõhtu tuli.

Ükskord ma pidin minema karjamaale temale järgi ja siis ma hakkasin teda kutusma ja üks poiss, selle talli perenaise poeg, ütles, et ta ei tule kutsumise peale, et peab ise järgi minema. Arvake ära kes tuli minu juurde kutsumise peale? See oli nagu nii mega armas ja tead kui jumalik tunne see. Ma olin nagu mega õnnelik.

Kas sina sa oled kiindunud kodulooma nii, et lahus olles on valus?